Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Kaitseväe eriüksus astub Somaalia piraatide vastu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp
Copy
Somaalia piraadid oma kiirkaatriga
Somaalia piraadid oma kiirkaatriga Foto: SCANPIX

Eesti kaitseväe 15-meheline eriüksus on valmis asuma novembrist Somaalia vetes kaubalaevu piraatide eest kaitsma, lähinädalatel peaks missioonile oma nõusoleku andma ka riigikogu.

Somaalia missiooni eriüksusest on põgusalt juba siin-seal räägitud, kuid ETV saade «Pealtnägija» oli ainus, kes lubati kaks nädalat tagasi mereväe Miinisadamasse, et jälgida piraadiküttide üht viimast treeningut enne äralendu, vahendas ERR Uudised.

Eriüksuse ülem Rait Luks märkis meeskonna kohta, et selles on tõsiste missioonikogemustega võitlejad. «Üksuses on mehed, kes on osalenud missioonidel Afganistanis, Iraagis ja Bosnias,» ütles Luks.

Vaid mõne kuuga komplekteeritud Eesti üksus osaleb ELi piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ja NATO mereoperatsiooni koosseisus, mis formeeriti kiirkorras ligi kaks aastat tagasi ning mille tulemusel seilab piraatide tööpõllul mitukümmend suurriikide sõjalaeva.

Luksi sõnul on üksuse põhiülesanne humanitaarkaupa vedavate laevade kaitsmine ja toetamine. «Vastavalt vajadusele pannakse meie üksus laevadele, kuid valdavalt asume missiooniajal ikkagi Saksa emalaeval,» ütles Luks.

1987. aastal ise Guinea rannikul piraatidega silmitsi seisnud kunagine kaugsõidukapten, endine kaitseväeülem ning julgeolekuraportöörist admiral Tarmo Kõuts sai 2008. aasta lõpus Euroopa julgeoleku- ja kaitseassambleelt ülesande kirjutada raport, kuidas mereröövlinuhtlusest vabaneda.

Esmakordselt pakkus Kõuts välja lahenduse – kaubalaevade pardale tuleb panna relvastatud kaitsemeeskonnad - just «Pealtnägijas».

Suessi kanal ja Adeni laht on üks maailma tähtsaim laevatee, mida läbib aastas 16 000 laeva ja pool maailma naftasaadustest. 2008. aastal kaaperdati seal 111 alust ja piraadid teenisid lunarahana kuni 150 miljonit dollarit. Mullu olid need numbrid vastavalt 68 laevaröövi ja 50 miljonit lunaraha.

Kõutsi kinnitusel näitab tänavu esimese poolaasta statistika, et olukord neis piirkondades läheb järjest paremaks. «Somaalia rannikul Adenis ja ka Araabia mere lõunaosas oli rünnakuid täpselt 100. Poole aasta jooksul, nii et elu käib. Nende rünnakute tulemused ei ole enam nii masendavad ja selle aja jooksul on siin kaaperdatud 11 laeva Somaalia vetes ja 16 laeva India ookeanis, mis viitab sellele, et Atalanta operatsioon on ikkagi piraatide tegevuse tõrjunud välja India ookeani avarustele,» märkis Kõuts.

«Kui rääkida Somaalia piraatide otsesest mõjust Eesti ühiskonnale, siis me teame ju juhtumeid, kus Eesti meremehed on olnud konkreetselt piraatide käes vangis ja teame, et tuhanded meremehed töötavad võõraste lippude all väljaspool Eesti riigipiire ja nende sattumine sellesse piirkonda on küllalt tõenäoline varem või hiljem ning seetõttu lähebki üksus Eesti kodanikke seal kaugel kaitsma,» tõdes Kõuts.

2012. aasta alguses peaks Adeni lahe läbima ka möödunud nädalavahetusel Tallinnast startinud katamaraan Nordea, pardal ümberilmaseilajad Jaan Tätte ja Marko Matvere oma sõpradega.

Tagasi üles