Katusekino plaanib naasta mais

Juulis ja augustis, ilusate ilmade aegu, olid pooled Katusekino seansid välja müüdud. Foto: Kalle Veesaar

Kui tuleks nimetada tänavuse suve tähelepanuväärsemaid kultuurisündmusi, oleks üks kandidaatidest Katusekino avamine. Nädalavahetusel esimesele hooajale joone alla tõmmanud vabaõhukinol on põhjust rahul olla  – kolme kuuga koguti Tallinna Viru keskuse katusel kord päevas (žanri)filmiklassikat näidates 15 000 külastust.

90 seansi vahel jagatuna teeb see keskmiselt 166 vaatajat seansi kohta, mis ajuti tormiks kätte läinud septembrit arvestades, kui ära jäi kümmekond linastust, on ühe 300-kohalise suvekino jaoks igati korralik tulemus.  
Eesti suve müügihitt

Võrdselt miljööle, teenindusele ja repertuaarile panustava kino põhiline koormus langes juulisse ja augustisse, kui välja oli müüdud rohkem kui pool kõigist seanssidest ja piletiostu viimasele minutile jätnuil tuli sageli pika ninaga jääda. Populaa­r­sust ei mõjutanud ka piletihinna tõus – 1. augustist maksis see 60 krooni asemel filmist sõltuvalt 75 või 100 krooni.

Selle suve üheks müügihitiks nimetas uudisteportaalis Delfi Katusekino ka Piletilevi juht Jaanus Beilmann. Aga sõnum uuest kinost jõudis ka Eestist väljapoole – Katusekinole pööras tähelepanu Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat, kirjeldades seda kui üht järgmise aasta Euroopa kultuuripealinna Tallinna programmi üllatuslikumat näidet. Artiklit illustreeris Katusekino hiigelsuur pilt.

«Esimese hooaja kohta peab rahul olema,» tunnistas tagasihoidlikult ka Katusekino eestvedaja, ennast tavaliseks filmihuviliseks nimetav Aivar Laan, kes teenib igapäevast leiba turunduskommunikatsiooni spetsialistina. Fenomenina tõi ta välja selle, et vaatajad leidsid uue kino kohe üles, kuigi reklaamiks kasutati peamiselt sotsiaalset meediat.

Nii kogus Katusekino juba hulk aega enne avamist suhtlusportaalis Facebook – kui teised reklaamikanalid olid veel kinni – 2000 sõpra. Praeguseks on neid kogunenud juba üle 6000. Populaarseks osutus ka kino kodulehekülg – suve jooksul külastati seda rohkem kui 120 000 korda, mida Laan peab väga heaks tulemuseks.

Mis aga kõige tähtsam, Katusekino rikastas oluliselt Tallinna kinode repertuaari, tegutsedes kolm kuud sisuliselt arhiivikinona – selle programmi kuulusid tänavu pea eranditult ühel või teisel viisil filmilukku jälje jätnud linateosed, mis muidu jõuavad siinsete art house kinode programmi üksnes puhutiste erilinastustena. Helsingis näiteks töötab selline kino – Orion – aasta ringi.

Kiiduväärt programm

Kokku jooksis Katusekino ekraanilt läbi 70 filmi, suur osa neist esmakordselt Eestis suurel kinolinal. Valik ulatus polkast rokini, «Elavate surnute ööst» «Briljantkäeni» ja «Lindudest» «Emmanuelle’ini». Enamik tuli näitamisele 35 mm filmilindil, mis muutis koopiate hankimise logistika oluliselt keerulisemaks – abistava käe ulatas PÖFF.

Miks just lint? «Me oleme puristid – õige emotsiooni ja atmosfääri tekitab ikka vana hea filmilint. Kui vähegi võimalik, üritasime kätte saada just selle,» vastab Laan.

Katusekinole avaldasid eile eduka hooaja puhul tunnustust ka võimalikud konkurendid. «Siin on kõik võitjad,» ütles Sõpruse kino juht Tiina Savi, vastates küsimusele, kui palju vaatajaid võis Katusekino neilt ära tõmmata. Ta tõi välja hoopis pedagoogilise aspekti. «Äkki leiab mõni Katusekino fänn nüüd tee ka meie nõudlikuma repertuaari juurde.»

Sama meelt oli ka Artise kino programmijuht Katrin Rajasaare. «Tahaks loota, et Katusekino edu tõstab vaatajate silmis ka meie levifilmide ja eriprogrammide atraktiivsust,» sõnas ta.

Publiku ümberjagamist ei kinnita ka juuli alguses, keset palavat suve  Artise ekraanile jõudnud «Coco Chanel ja Igor Stravinski», mis kogus üle 5000 vaataja. Aga ka Sõpruse kino tänavune suvehitt «Neli lõvi», mida käis vaatamas üle 2700 inimese.

Katusekino järgmine hooaeg peaks lahti minema juba mais ja Aivar Laan ei luba kvaliteedis mingeid järeleandmisi. Peaasi, et ilma oleks.