/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2015/06/17/4194479t1h862e.jpg)
Päästeametil on mõõt täis. 98 protsenti Eesti automaatsete tulekahjusignalisatsioonide häiretest igal aastal on valeväljakutsed. Päästjad teevad sadu tunde tühja tööd ja põhjuste uurimine viib sageli – üllatav küll – hooldusfirmadeni.
Tellijale
Päästeteenistus teeb tühisõite punase kuke järele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Depoo ruuporitest kostab naisehääl, mis ütleb aadressi ja lühendi «ATeS». Päästjad vuhisevad mööda toru alla ja hüppavad autodesse, ent mitte kuigi entusiastlikult. On ka põhjust: mullu oli selliste väljakutsete puhul tõeline tuleoht vaid 1,9 protsendil juhtudest. Enamasti kulutatakse aega ja suurel hulgal kütust asjatult. Iga väljasõit maksab 81 eurot ja nii kulus mullu tühisõitudele 326 000 eurot maksumaksja raha. Valeväljakutse põhjustajalt kahju seaduse järgi välja nõuda ei saa.
Selliseid objekte, kust häire tuleb automaatselt otse laes olevatelt anduritelt, on Eestis 1214. Nende hulgas on kõik suured kaubamajad, hiiglaslikud tööstus- ja laohooned, raviasutused ja koolimajad. Lisaks iga Eesti büroohoone, kus töötab rohkem kui pool tuhat inimest.