/nginx/o/2015/06/09/4164891t1h4f86.jpg)
1. juulist jõustub Tallinna linnavolikogu määrus, millega piiratakse alkohoolsete jookide jaemüüki.
Alates 1. juulist tankla- ja pisipoest enam kangemat kraami ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1. juulist 2015 on kange alkohoolse joogi (etanoolisisaldus üle 22 mahuprotsendi) jaemüügile Tallinna linnas seatud täiendavad piirangud, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Kange alkohoolse joogi müük on lubatud kauplustes, mille üldpind on vähemalt 150 ruutmeetrit ja keelatud tanklakaupluses või tankla lähialal asuvast kauplusest, mille sissepääs asub vähem kui 15 meetri kaugusel lähimast tankurist.
«Alkohoolse joogi müügipiirangute eesmärgiks on rahva tervise kaitse ja avaliku korra tagamine. Alkoholi kättesaadavuse piiramisega kaitseme tarbimisharjumusi muutes rahva tervist ning ühtlasi muudame ka ühiskonna suhtumist ja käitumisnorme,» ütles abilinnapea Merike Martinson.
Ta rõhutas, et alkoholi kättesaadavuse ja alkoholijoobes süütegude ja muude õigusrikkumiste toimepanemise vahel esineb selge seos. «Alkohoolse joogi kättesaadavuse piiramine aitab kaasa õigusrikkumiste vähendamisele, inimeste turvalisuse ja avaliku korra suurendamisele,» ütles Martinson.
Alkohoolse joogi kättesaadavuse reguleerimine aitab vähendada liigtarbimist, alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist.
«Kohalik omavalitsus on õigustatud ning kohustatud piirangute kehtestamisel lähtuma teiste asjaolude kõrval kohaliku kogukonna üldistest ootustest ja hoiakutest,» lisas Martinson. «Nagu öeldud, on piirangute eesmärkideks rahva tervise ja avaliku korra kaitse. Seda, et alkohoolse joogi jaemüügi täiendav reguleerimine ja piirangute kehtestamine on vajalik, näitab ka asjaolu, et seadusandja on pidanud oluliseks sätestada kohalikule omavalitsusele õiguse kehtestada täiendavaid nõudeid alkohoolse joogi müügikohtadele, sortimendile ja müügivormile.»
Martinsoni sõnul on alkohoolse joogi müügi reguleerimine avalikes huvides, vähendamaks alkohoolsete jookide kui tervisele kahjulike ainete tarbimisest ühiskonnale tulenevaid kahjusid. Alkohoolse joogi müügikohtadele kehtestatud nõuded lähtuvad riiklikust alkoholipoliitikast, lisas Martinson. Alkoholi hankimise lihtsust ilmestab asjaolu, et 100 000 elaniku kohta on Eestis 195 kange alkoholi müügikohta, samas Soomes on see näitaja 6,5, Norras 5,1 ja Rootsis 4,5.
«Kusjuures Tallinnas on ainuüksi 1000 elaniku kohta 4,7 müügikohta. Alkoholi liigkerge kättesaadavus on suure alkoholitarbimise üks põhiprobleeme. Kättesaadavus on üks olulisemaid kogutarbimist mõjutavaid faktoreid. Juulist jõustuvate piirangute peamine eesmärk ongi läbi müügikohtade arvu piiramise kange alkoholi tarbimist piirata,» tõdes Martinson.
Martinson tõdes, et Eestis ja Tallinnas on liiga palju kange alkohoolse joogi müügikohti elurajoonides asuvates elumajades või nende läheduses, piirang vähendabki oluliselt just elualadel asuvate kange alkoholiga kauplevate müügikohtade arvu, sest eluhoonetes paiknevad müügikohad ongi valdavalt alla 150 ruutmeetri suurused.