KAS MÜÜT VÕI TEGELIKKUS? Viimase poole sajandi andmed näitavad, kui vesine meie jaanipäev tegelikult on olnud

Jaanipäev. Foto: SCANPIX

Ilmateenistus kogus Postimehe palvel kokku kõik temperatuuri ja sademete andmed aastast 1866. Pärast graafikuid kümme fakti jaanipäevast, mida peaks iga eestlane jaanipäeva kohta teadma.

Vali rippmenüüst enda maakond:

HARJUMAAJÕGEVAMAAIDA-VIRUMAARAPLAMAALÄÄNEMAAPÄRNUMAAHIIUMAATARTUMAAJÄRVAMAAVALGAMAAVILJANDIMAASAAREMAALÄÄNE-VIRUMAAVÕRUMAA

* Põlvamaa on ainus maakond, mis on analüüsist välja jäänud, sest seal puudub suur jaam. Graafikutes andmed vaid aastast 1964, sest alles sellest ajast alates on andmed võrreldavad.

• Kas jaanipäeval sajab alati vihma?

Ei saja. Tegelikult on viimase poole sajandi jooksul on olnud vihmavabu jaanipäevi umbes sama palju kui vihmaseid. 49 protsenti jaanipäevadest on olnud maakonna keskustes kuivad.

• Kus sajab kõige rohkem?

Kõige vihmasem jaanipäev oli 1958. aastal Raplamaal Kuusikus, kus ööpäeva jooksul sadas alla lausa 51,4 millimeetrit vihma.

• Kus sajab kõige vähem?

Kõige päikselisemad on jaanipäevad olnud Lääne-Eestis. Näiteks Hiiumaa keskmine sademete hulk on ligi kolm korda väiksem kui Valgamaa oma. Saared on aga ühtlasi ka kõige jahedamad kohad, kus jaanid veeta.

• Kuhu ei tasuks jaanipäevaks minna?

Kuigi saared on ühed populaarsemad kohad, kus jaanipäev mööda saadetakse, ei ole need parim valik. Tavaliselt on seal küll kuiv, aga külm. Samas Tartumaal ja Valgamaal sajab, aga on soe.

• Kus on kõige soojem olnud?

Kõige soojem on olnud 1935. aastal Pärnus (25,2 soojakraadi) ja Raplas (25 soojakraadi).

• Kus on kõige külmem olnud?

1871. aastal oli Saaremaal, Vilsandil, vaid 6,7 kraadi sooja ning viimase poole sajandi jooksul ei ole seal temperatuur jaaniõhtul kordagi üle 20 kraadi tõusnud. Alla kümne kraadiseid jaaniõhtuid on olnud aga kõikjal Eestis, välja arvatud Lääne-Nigulas.

• Millal oli kõige soojem jaanipäev?

Kõige soojemad aastad on olnud 1935 ja 1936, kui temperatuurid olid üle Eesti umbes 25 kraadi. Viimase kümne aasta kõige soojem jaanipäev oli 2013. aastal (umbes 20 kraadi).

• Millal oli kõige külmem jaanipäev?

1944. aastal oli keskmine õhutemperatuur kõigest 8,7 kraadi.

• Kõige vihmasem jaan?

1925. aastal sadas kõige rohkem vihma, kuid siis olid proovid võetud vaid kuuest maakonnakeskusest. 1944. aasta ei jää sellele aga palju alla, olles seega üks kehvemaid jaanipäevi.

• Kas on olnud ka vihmavabu kesksuvepidusid?

Jah. 134 aasta jooksul on olnud 36 täiesti vihmavaba aastat, mil ei püütud kinni ühtki tilka üle Eesti.

• Ideaalne jaanipäeva paik?

Läänemaa. Täpsemalt, Lääne-Nigula! Tegelikult pole ka Tallinnal viga. Mõlemas paigas sajab tavaliselt vähem ja on veidi soojem.

Kokkuvõte:

Midagi head oodata ja loota ei tasu. Jaanipäev tuleb ikkagi külm ja tõenäoliselt sajab vihma. Keskmine jaanipäeva ilmaprognoos Eestis on: tuleb 14-16 kraadi sooja, pisikese vihmasabinaga.

Andmed:

Postimees analüüsis andmeid, mis pärinevad 1866. aastast (Tartu ilmajaam).