Delfi kaotas Euroopa inimõiguste kohtus Eesti riigile

Delfi Foto: Peeter Langovits.

Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) suurkoda kuulutas täna avalikul kohtuistungil välja Delfi AS vs. Eesti otsuse, milles leidis häältega 15/2, et Eesti ei ole rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit, mis puudutab sõnavabadust.

EIKi suurkoda asus seisukohale, et Eesti Riigikohtu poolt Delfi ASi anonüümsete au teotavate kommentaaride eest vastutavaks pidamine oli põhjendatud ja proportsionaalne piirang portaali õiguse suhtes levitada informatsiooni, vahendas välisministeerium.

EIK leidis, et kuna siseriikliku õiguse tõlgendamine on riigi kohtute pädevuses, siis tuleb lähtuda Eesti kohtute otsustest, et antud juhul olid kohaldatavad võlaõigusseaduse vastutust ettenägevad sätted, st et Delfi AS oli käsitletav avaldajana.

EIK leidis, et professionaalne, ärilistel eesmärkidel tegutsev Eesti suurim uudisteportaal oleks pidanud asjakohast seadusandlust ja praktikat tundma ning kasutama vajadusel õigusnõustajate abi. Seda muuhulgas ka põhjusel, et Delfi AS tegevuse suhtes oli juba varem väljendatud avalikult muret ning justiitsminister oli soovitanud solvatud isikutel pöörduda Delfi ASi vastu kohtusse. Seega pidi Delfi AS suurkoja arvates olema võimalikust vastutusest piisavalt teadlik.

Edasi märkis EIK, et Delfi ASi portaali postitatud kommentaarid ei väärinud artikli 10, st sõnavabaduse kaitset, kuna need olid käsitletavad vihakõnena või üleskutsena vägivallale. EIK kaalus see-eest, kas Delfi ASi vastutavaks lugemine oli kooskõlas artiklis 10 sätestatud informatsiooni edastamise õigusega. Sellele küsimusele vastamisel märkis suurkoda, et nõustub koja hinnanguga neljale olulisele aspektile: kommentaaride kontekst, tegelike kommentaatorite vastutuse võimalikkus, Delfi ASi võetud meetmed ning Delfi ASile mõistetud karistus.

Esiteks pidas suurkoda tähtsaks, et ühelt poolt kutsus Delfi portaal ise lugejaid aktiivselt oma artikleid kommenteerima, kuna võimalikult suur kommentaaride arv oli tema äritegevuse huvides, teiselt poolt ei olnud kommentaari autoril endal võimalik kommentaari hiljem muuta või kustutada. Seetõttu nõustus suurkoda kojaga, et kuigi Delfi AS ei olnud kommentaare ise kirjutanud, siis omas ta kontrolli vastava kommentaariumi üle ning seetõttu ei saa teda pidada pelgalt passiivseks teenusevahendajaks.

Teiseks ei olnud Delfi AS taganud, et anonüümsete kommentaaride tegelikke autoreid oleks võimalik realistlikult vastutusele võtta. Igaüks sai ilma registreerimata ja ennast identifitseerimata avaldada mistahes kommentaare ning Delfi AS ei olnud võtnud meetmeid, et neid isikuid saaks identifitseerida. See tähendab isikul, kelle au teotatakse, oleks tegelikult võimatu tegeliku autori vastu nõuet esitada.

Kolmandaks ei pidanud EIKi suurkoda piisavaks ka neid meetmeid, mida Delfi AS oli võtnud selleks, et au teotav kommentaar ei jõuaks avalikkusesse või et see piisavalt kiiresti portaalist maha võetaks. Suurkoda leidis, et ei ole ebaproportsionaalne nõuda, et Delfi AS oleks pidanud piisavalt kiiresti õigusvastased kommentaarid kustutama. Samas nõustus EIK riigiga, et kahjustatud isikule internetis järelevalve teostamise kohustuse panemine oleks ebaproportsionaalne.

Lõpuks leidis EIK, et Delfi ASile välja mõistetud hüvitis 320 eurot ei olnud ülemäärane ning rõhutas, et hoolimata kõnealusest kohtuasjast on Delfi AS jätkuvalt Eesti suurim internetiportaal ning kommenteerimine, sh anonüümne, on jätkuvalt lubatud.

Tegemist oli teise otsusega Delfi AS vs. Eesti kohtuasjas, kuna 17-liikmeline suurkoda vaatas uuesti läbi kaebuse, milles EIKi 7-liikmeline koda oli juba 10.10.2013 ühehäälselt leidnud, et Eesti riik ei ole rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus) sellega, et leidis, et Delfi AS peab vastutama 2006. aastal oma internetiportaalis avaldatud anonüümsete au teotavate kommentaaride eest võlaõigusseaduse alusel.

Pikk kohtusaaga algas 2006. aastal, mil Vjatšeslav Leedo kaebas Delfi ASi kohtusse portaalis sama aasta 24. jaanuaril artikli «SLK lõhkus plaanitava jäätrassi» kommentaaride tõttu. Artikkel sai lugejatelt kokku 185 kommentaari, millest 20 hindas Leedo oma au teotavateks.

Delfi läbis kõik kolm kohtuastet ka Eestis ja otsustas pärast kaotust riigikohtus püüda abi saada Euroopast.