Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Võrdõigusvolinikuks saab Liisa Pakosta või Christian Veske

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisa Pakosta
Liisa Pakosta Foto: Peeter Langovits / Postimees

Sotsiaalministeeriumi valikukomisjon tegi võrdõigusvoliniku konkursil viimasesse vooru pääsenud Liisa Pakosta ja Christian Veske vahel oma valiku ja esitas kandidaadi kinnitamiseks sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask ütles Postimehele, et minister Tsahkna langetab voliniku ametissenimetamise otsuse enne jaanipäeva ehk selle nädala jooksul või uue nädala alguses.

Kumma kandidaadi komisjon välja valis, kas Pakosta või Veske, sotsiaalministeerium ei avalikusta.

«Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna otsustada on, kas ta kinnitab esitatud kandidaadi ametisse või mitte,» lausus Vask.

Tsahkna ütles Postimehele, et ta ei ole veel teemaga tegelenud ega otsustanud, kas kinnitab kandidaadi ametises või mitte. Samuti lisas ta, et tema otsus täna veel kindlasti ei sünni.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Margus Tsahkna erakonnakaaslane Liisa Pakosta oli riigikogu eelmise koosseisu liige. Praegu on ta Tallinna linnavolikogu saadik.

Christian Veske töötab praegu Leedus Vilniuses tegutseva Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi nõunikuna.

Sotsiaalministeeriumi korraldatud konkursile võrdõiguslikkuse voliniku kohale laekus tähtajaks kokku 28 kandideerimisavaldust.

Praeguse võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi viieaastane ametiaeg lõpeb 2. oktoobril. Sepper ise uuesti sellele kohale ei kandideeri, kuna soovib pühenduda akadeemilisele tegevusele.

Aastatel 2005-2010 juhtis Eesti võrdõigusorganit Margit Sarv.

Algselt oli voliniku ametinimetus soolise võrdõiguslikkuse volinik ning ta tegeles üksnes soolise võrdõiguslikkuse küsimustega. Pärast võrdse kohtlemise seaduse jõustumist 2009. aastal uurib volinik soolise diskrimineerimise juhtumite kõrval ka diskrimineerimisi, mis leiavad aset rahvuse või etnilise päritolu, nahavärvuse, usutunnistuse või muude veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.

Tagasi üles