/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2010/10/05/444360t1hb3c3.jpg)
Eile Afganistani pealinnas Kabulis Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega kohtunud USA vägede ülem kindral David Petraeus ütles Argo Ideonile, et Eesti vägede teenistuskohas, Helmandi provintsis on näha arenguid paremuse poole.
Tellijale
USA kindral: muutustel on kõrge hind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Petraeusi sõnul oli näiteks Marjah’ piirkond Helmandis veel 8–10 kuu eest Talibani juhtimiskeskus ja ebaseadusliku narkoäri sõlmpunkt, tänavu aga avatakse seal esimest korda viimase kuue aasta jooksul keskkool, kolm muudki kooli on uksed lahti teinud ja uuendatakse politseijaoskonda.
«Sealsed võitlused on olnud väga rasked,» tunnistas Petraeus. «Meil on tulnud kanda raskeid kaotusi ja vaenlane jätkab võitlust, et saada tagasi tähtsaid alasid.»
Kindrali sõnul on aga Helmandis saavutatu põhjal juba näha, mida võiks seal ära teha tulevikus ja Eesti vägedel on selles olnud oluline osa.
Ameeriklaste kindralivahetus
Afganistanis paiknevate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (ISAF) komandör, USA kindral David Petraeus on sel kohal tänavu juulist, kui ta vahetas välja kindral Stanley McChrystali.
Viimasel tuli lahkuda seoses skandaaliga ajakirjas Rolling Stone avaldatud loo pärast, milles McChrystal esines kriitikaga USA valitsuse aadressil. Aastail 2007–2008 juhtis kindral Petraeus Ameerika ja rahvusvahelisi vägesid Iraagis.
Kindral Petraeus oli kohtumisel Eesti delegatsiooniga Ilvese hinnangul Afganistani arengute väljavaadete suhtes «ratsionaalselt optimistlik».
President Toomas Hendrik Ilves alustas teisipäeval töövisiiti Afganistanis, kohtudes pealinnas Kabulis Afganistani presidendi Hamid Karzaiga.
Ilves on üldse esimene Eesti president, kes Afganistani külastab. Tema külaskäik toimub ligi 80 aastat pärast seda, kui 6. detsembril 1930. aastal kirjutati Tallinnas alla Eesti ja Afganistani vahelisele sõpruslepingule. Visiidi ettevalmistused kestsid peaaegu aasta.
Ilvese kokkusaamine Hamid Karzaiga toimus Kabuli üliturvatud presidendilossis. Karzai kohtumisega seoses pressile kommentaare ei andnud ning ka Kabulis viibivail Eesti ajakirjanikel Postimehest ja Maalehest polnud võimalust talle küsimusi esitada.
Ilves kinkis Afganistani presidendile raamitud koopia Eesti-Afganistani sõpruslepingust ja klaaspüramiidi Mulgi mustriga.
52-aastane Karzai on olnud Afganistani president 2004. aastast, sisuliselt aga juhib sealset administratsiooni juba mitu aastat kauem. 2009. aasta presidendivalimistel kuulutati ta taas võitjaks, kui tema ainus võistleja teises voorus osalemisest loobus. Karzai on sündinud Lõuna-Afganistanis ning pärit ühe suurema Afganistanis elava rahva, puštude seast.
Ilves ei arutanud kohtumisel selle kuupäeva üle, millal Eesti sõdurid Afganistanist lõpuks lahkuvad, nagu nad on juba lahkunud Iraagist ja Kosovost. Küll aga tundis Eesti riigipea huvi, millal suudab Afganistan praegusest enam provintse oma kontrolli alla võtta.
Sõjakoldesse liinilendudega
President Ilvest saatvasse Eesti delegatsiooni kuuluvad teiste seas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, samuti mitmed välisministeeriumi ja presidendi kantselei ametnikud.
Ilves jõudis Afganistani juba esmaspäeva pärastlõunal, kasutades kohalejõudmiseks harilikke liinilende marsruudil Tallinn-Helsingi-Delhi-Kabul. Afganistani pealinna lennuväljal ootas Eesti presidenti traditsiooniline punane vaip. Vastuvõtjate seas olid Afganistani valitsuse esindajad ning ka Eesti asjur Afganistanis Tanel Sepp.
Edasi viidi Eesti president helikopteriga Black Hawk kolme kilomeetri kaugusele Kabuli «rohelisse tsooni», kus asuvad valitsushooned, rahvusvaheliste julgeolekujõudude (ISAF) peakorter ja mitmed lääneriikide saatkonnad.
Kopterilennu ajal kandis president kiivrit ja kuulivesti, mis on isegi Afganistani pealinna nn rohelises, hästi turvatud tsoonis väga levinud rõivastusstiil.
Eesti kaitseväelased on Afganistanis ISAFi koosseisus 2003. aastast, praegu on meie kontingendi suuruseks umbes 160 kaitseväelast. Eesti jalaväekompanii Estcoy-10, logistiline toetuselement, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid on teenistuses Helmandi provintsis, Suurbritannia väekoondise koosseisus.
Eesti on kaotanud Afganistanis kaheksa sõjaväelast, neist seitse lahingutegevuses langenuna ja ühe õnnetusjuhtumi tõttu. Kümned Eesti sõdurid on saanud Afganistanis haavata.
Eesti valitsusliikmetest on peaminister Andrus Ansip olnud Afganistanis visiidil 2006. aastal, välisminister Urmas Paet 2008. ja 2009. aastal. Korduvalt on Afganistani külastanud ka kaitseminister Jaak Aaviksoo.
-----------------------------------------------------------------------------