/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/11/14/93725t1h20ae.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ei toeta üldise haridusmaksu kehtestamist kõigile, et lahendada kõrghariduse finantseerimise probleeme.
Lukas üldist haridusmaksu ei toeta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on hea meel, et mu ettepanek kõrghariduse rahastamise asjad sirgeks rääkida, on nii tuliselt omaks võetud. On aru saadud, et kvaliteetse kõrghariduse säilitamine ja kõigile võimekatele võrdselt kättesaadavaks tegemine nõuab tulevikus oluliselt lisaraha,» ütles Lukas Postimees.ee’le.
«Isamaa ja Res Publica Liit valis minu pakutud kahest teest (õppemaksuta ja tagasimaksetega) välja kõigile õppemaksuta kõrghariduse visiooni, mida saadab ka korraliku õppetoetuste süsteemi väljaarendamine (seaduseelnõu on olemas) ning õppejõududele nende «kulumise» vältimiseks ja kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks olulise senisest oluliselt suurema palga maksmine,» selgitas minister.
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar käis tänases Postimehes välja idee, et Eestis peaks (kõrg)hariduse paremaks rahastamiseks kõigil makse tõstma (kehtestades üldise haridusmaksu) ning eelistama seejuures rahastamisel senisest enam andekaid.
«Kõigilt üldine maks on sisuliselt tulumaksu tõstmine, mida Isamaa ja Res Publica Liit ei poolda,» oli Lukas resoluutne.
«Mina muretsesin selle pärast, et igasugune sihtotstarbeline raha jõuaks kindlasti just õppeasutuste ja üliõpilasteni. Oleks aus näiteks välismaale suurte palkade peale läinud inimestelt vähemalt väike osa tagasi küsida. See on tehniliselt võimalik ja mitmes riigis seda ka tehakse. Maksaksid muidugi vaid oluliselt üle keskmise palka saavad inimesed neist, kes alustaksid oma õpinguid alles 2014. aastal,» kirjeldas haridusminister ühte võimalikku skeemi.
«Isamaa ja Res Publica Liit on otsustanud seada kõrghariduse rahastamise üheks oma tuleviku prioriteediks ja maksta eestikeelne kõrgharidus kõigile siinsetele noortele riigieelarvest kinni. Arvutused on tehtud ja see on võimalik. Kindlasti tuleb vabastada tööandjad erisoodustusmaksust, kui nad toovad haridusse lisaraha oma töötajate õppe eest maksmisel ja neile stipendiumide eraldamisel,» leidis Tõnis Lukas.