Ligi 40 protsenti Eesti elanikest usub jumalat

Lasnamäe õigeusukiriku pühitsemine. Foto: Peeter Langovits

Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast - 28 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlased, selgub Saar Polli uuringust.

Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest ning kogudusse kuulub 19 protsenti eestlastest ja 25 protsenti mitte-eestlastest, selgub Eesti Kirikute Nõukogu tellitud ja Saar Polli läbi viidud uuringust «Elust, usust ja usuelust».

Kogudustest või usuliikumistest kuulutakse enim ehk 40 protsenti õigeusku, luteri usku kuulub 36 protsenti vastanutest. Leeris on käinud 18 protsenti eestlastest ja 6 protsenti mitte-eestlastest.

Usklikuks peab ennast 11 protsenti eestlastest ja 38 protsenti mitte-eestlastest.

Tüüpiline Eesti usklik on mitte-eestlasest naine, kelle kodune keel on vene keel. Ta on üksik, lesk või lahutatud ja elab Tallinnas või Põhja- ja Lõuna-Eestis. Ta on eakas pensionär, madala haridustasemega ning sissetuleku poolest vaene inimene.

Teine grupp usku oma elus oluliseks pidavaid inimesi oli aga üllatuseks. Selle grupi tüüpilise esindaja portree on järgmine: naine; nii eestlane kui ka vene keelt kõnelev; abielus ja perekonnainimene; tallinlane; nooremas keskeas; kõrgema haridusega; ettevõtte juht või spetsialist; jõukamal järjel.

Kui need kaks gruppi kokku liita, siis saab keskmist Eesti usklikku lausa lokaliseerida: see on Tallinnas elav vene keelt kõnelev naine.

Käesoleva aasta uuring kinnitas niisuguste gruppide olemasolu taas, kusjuures nooremad usklikud naised elavad Tallinnas, vanemad aga Kirde-Eestis.

Nendest, kes on lapsepõlve kodust saanud usulisi teadmisi, on 63 protsenti seda saanud vanaemalt, 49 protsenti emalt, 19 protsenti isalt ja 14 protsenti vanaisalt. Vähemalt kord kuus on religioossete teemade üle mõelnud 21 protsenti vastanutest. Pereliikmetega on kord kuus sellel teemal rääkinud 14 protsenti ja sõpradega 13 protsenti vastanutest.

51 protsenti vastanutest põhjendas jumalateenistusel käimist sellega, et neile meeldivad vanad traditsioonid ja 44 protsenti vastanutest saab sealt hingerahu. Viimase viie aasta jooksul on 10 protsenti suurenenud nende osakaal, kes otsivad jumalateenistuselt hingerahu.

Jumalateenistusel mitte käimist põhjendas 54 protsenti vastanutest sellega, et nad ei ole usklikud, 36 protsenti põhjendas seda ajapuudusega. 28 protsenti vastanutest ei soovi end siduda mitte ühegi organisatsiooniga, sealhulgas kirikuga.

Elanikest 44 protsenti suhtub kindlasti või pigem toetavalt kristlikesse üldhariduskoolidesse Eestis. 17 protsenti elanikest paneks pigem või kindlasti oma lapse kristlikusse kooli.

90 protsenti elanikest on täiesti või pigem nõus sellega, et inimene võiks midagi teadaerinevatest maailma religioonidest. 47 protsenti vastajatest arvab, et kirik soodustab nende rahvuskultuuri säilimist. Umbes pooled elanikest arvavad, et kirik võiks olla kaasatud riiklikult tähtsate pühade või sündmuste tähistamisel. 72 protsenti vastajatest on nõus või pigem nõus, et kirik ei peaks kaasa minema kõikide ühiskondlike muutustega, vaid jääma kindlaks oma õpetusele ja moraalinormidele.

Ka selgus uuringust, et 10 protsendi elanike hinnangul ei ole abort kunagi õigustatud ning 70 protsenti Eesti elanikkonnast leiab, et surmanuhtluse rakendamine on õigustatud teatud kuritegude puhul.

Viieaastase intervalliga toimuv uuring on järjekorras juba viies. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti elanikkonna usulistest vaadetest ning religiooni ja teiste eluvaldkondadega seotud hoiakutest ja uskumustest.

Uuringu sihtgrupp oli 15-74-aastased Eesti elanikud ja küsitlusele vastas 1002 inimest.

Küsitlus viidi läbi tänavu 10. aprillist kuni 2. maini.