/nginx/o/2010/10/05/444005t1h3c19.jpg)
Põhja prefektuuri korrakaitsepolitsei juhi Kristian Jaani sõnul pole Eestis eriti palju organisatsioone või isikuid, kes suudaksid rahvarohke avaliku koosoleku korraldada.
Politsei: rahvarohkeid miitinguid suudavad korraldada üksikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neid, kes väga suure rahvahulga avalikule kogunemisele kokku tooks, on võimalik ühe käe näppudel üles lugeda. «Ametiühingud suudavad igal hetkel suure hulga kokku ajada. Mõned aastad tagasi suutis ka Öine Vahtkond, täna enam mitte. Täna on hea, kui [nende korraldatud üritusel – toim] on kohal korraldajad ise ja mõned ajakirjanikud,» sõnas Kristian Jaani avalike koosolekute teemalisel politseiseminaril.
Rohkem suurte koosolekute korraldajaid tema sõnul polegi: «Tegelikult üks erakond veel ka,» lisas Jaani.
«Kahjuks näiteks Öine Vahtkond on meie jaoks ebausaldusväärne korraldaja, sest meil on kogemusi, et ta ei suuda koosolekut hallata ja juhtida.» Jaani sõnul on läbi aastate kõige rohkem probleeme tekkinudki just Öise Vahtkonna korraldatud koosolekutel.
Põhja prefektuur registreerib aastas keskmiselt 135-150 avalikku koosolekut ja umbes 800 avalikku üritust. «Number varieerub sõltuvalt aastast. Kui valimised tulemas - näiteks 2009. aastal enne kohalike omavalitsuste valimisi laekus politseile tööpäevas 70-80 avaliku koosoleku teatist erinevatelt erakondadelt,» märkis Kristian Jaani.
Politsei varjatult kohal
Enamikul juhtudel tema sõnul võtabki politsei lihtsalt info selle kohta teadmiseks, kuid vajadusel sekkub - aastas maksimaalselt 10 koosoleku korraldamisse. Näiteks juhul, kui on näha, et kogunev rahvahulk võib väga suur olla.
Politsei paneb enne avalikku koosolekut kokku ohuhinnangu sõltuvalt teemast ja vastandumise-konfliktide võimalikkusest ning on olukorda ka kontrollimas. «Aga politseiressurss pole kindlasti kunagi nähtaval, vaid kaasatakse alles siis, kui tekib vajadus,» märkis Jaani.
«Viimasel ajal oleme üha rohkem kasutanud ka politseiläbirääkijaid hetkel, kui viiakse avalikku koosolekut läbi. See pehme meede, kui läbirääkija läheb konfliktse isikuga rääkima, on vilja kandnud ja teema on suudetud tihti maha rahustada,» rääkis Jaani.
Samuti lepib politsei ohtliku koosoleku eel korraldajaga väga rangelt piirid ja reeglid kokku ning see on Jaani sõnul ka korraldajatele vastutustunnet lisanud.