Riigikogu kinnitab Eesti seisukoha pagulaste vastuvõtmise kohta

Pagulased Foto: SCANPIX

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitab reedel parlamendi nimel Eesti seisukoha pagulaste vastuvõtmise küsimuses.

«Euroopa Liidu asjade komisjon arutab valitsuses kujundatud seisukohta Euroopa rände tegevuskava kohta ja võttes arvesse Riigikogu komisjonide arvamusi kinnitab komisjon Eesti seisukoha selles küsimuses,» ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling. «Euroopa Liidu riigina oleme valmis andma oma panuse pagulaste probleemi lahendamisse, kuid täna me saame seda teha arvestades meie riigi olusid ja võimalusi.»

Kell 9 algab riigikogu konverentsisaalis avalik kuulamine Euroopa rände tegevuskava teemal, kus sõnavõttudega esinevad migratsiooniekspert Uku Särekanno, MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson, Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. Oma riikide kogemustest ja olukorrast pagulaste vastuvõtmisel räägivad Soome suursaadik Kirsti Narinen, Itaalia suursaadik Marco Clemente ja Kreeka suursaadik Constantine Catsambis. Avalikul kuulamisel osalevad siseminister Hanno Pevkur ja  Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm.

Positiivset programmi vaja

MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson tõi avalikul arutelul probleemidest rääkides välja, et pagulaste jaoks puuduvad seaduslikud ja turvalised põgenemisteed. Samuti juhtis ta tähelepanu, et kuna viisa saamine on võimatu, otsitakse alternatiivseid rändeteid, mis omakorda tekitab nõudlust smugeldamise järele.

Nii oligi möödunud aastal ebaregulaarseid mereületajaid Vahemerel kokku üle 200 000. Süüria elanikke oli nende hulgas 66 698, Eritreast tuli üle mere ligi 34 000 inimest ja Afganistanist umbes 12 687 inimest.

Janson pakkus lahendustena välja näiteks selle, et merekõlbmatute paatide asemel võiks põgenikke tuua üle lennukitega, mis aitaks ühtlasi luua seaduslikke rändeteid. Ümberasustamine võiks käia tema sõnul kas UNHCRi poolt või oleks see riigi enda juhitud programm.

Samuti arvas Janson, et viisatingimusi võiks lõdvendada või pakkuda humanitaarviisasid, lihtsustada perekondade taasühendamist ja töö- ja õpperännet ning pakkuda sponsorlusprogramme ehk võiks tuua ümberasustamiseks rohkem eraraha. Nii tehakse praegu näiteks Saksamaal ja Kanadas.

Ümberpaigutamine (ELis juba olevaid pagulasi paigutatakse liidusiseselt ümber) ei ole tema sõnul lahendus, vaid tegeleb tagajärgedega. Sealjuures ei võeta arvesse põgenike endi soove ja olemasolevaid sidemeid konkreetsete riikidega ja tekitab nn varjupaigaloterii.

Janson pakkus Eesti seisukohast rääkides välja, et Euroopa Komisjoni rändealase tegevuskava arutelule ei tohiks minna üksnes negatiivse sõnumiga, et meile kvoodid ei meeldi. Tema sõnul peaks Eesti võtma kaasa ka positiivse programmi selles osas, et mida saaks Eesti probleemi lahendamiseks kohe tegema hakata.

Teiste riikide kogemused

Soome suursaadik Kirsti Narinen tõi tänasel arutelul välja, et meie põhjanaabrite juures Soomes tuli umbes 10 aastat tagasi arusaam, et inimesi jääb järjest vähemaks ja midagi tuleb teha ning tuligi uus mõtteviis ja tehti strateegia migratsiooni tuleviku kohta: Soome on turvaliselt avatud, igaühel on riigis oma koht ja mitmekülgsus on igapäevane asi.

Samas aga nentis Narinen, et ümberasustamine on väljakutse raske majandusliku olukorra tõttu ning lisaks on inimestel teatud hirmud. Itaalia suursaadik Marco Clemente rõhutas, et solidaarsuse ja vastustuse vahel peab olema tasakaal ning ilma solidaarsuseta on nõrgestatud kogu Euroopa Liidu alustalad. Ta juhtis tähelepanu, et liikmesriigid peavad olema avatud ning pakkuma abi neile, kes seda vajavad. Inimeluda ja inimväärikuse kaitsmine on Euroopa Liidu põhialus, märkis ta.

Ta juhtis tähelepanu, et Vahemere kriisi puhul ei räägi me majanduspõgenikest, kes lahkuvad kodumaalt üksnes paremate võimaluste otsimiseks, vaid neist inimestest, kes on oma kodumaalt pidanud põgenema sõja tõttu.

Clemente rõhutas, et Euroopa Komisjoni ettepanek on lahendus, mis peaks kohe käiku minema ning ta ootab, et see ka juhtuks.

Kreeka suursaadik Constantine Catsambis tõi samuti välja, et käesoleva aasta esimeses kvartalis on Kreekasse saabuvate põgenike arv mitmekordistanud. Ühtlasi tänas ta Eestit Frontexi missioonidesse panustamise eest.

Catsambis rõhutas, et migratsioonil on suured majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud ja see mõjutab kogu Euroopa Liitu tervikuna.

Liikmesriike pole mõtet tülli ajada

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm tõi välja, et alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on rändeteemaline mõttevahetus tõinud kaasa kõige suurema debati, isegi enam kui mõni aasta tagasi, mil arutlusel oli Kreeka abistamine ESMi kaudu.

See näitab Rummi hinnangul, et Eesti arusaam ELi toimimisest on seni olnud võib-olla natukene enesekeskne. Samuti tõi ta välja, et ELi toetus eestlaste hulgas on aasta-aastalt suurenenud, kuid peagi saab teada, kas rändeteemaline debatt ühiskonnas seda ka kuidagi mõjutab.

«Meil ei ole kellelegi ju illusioone, et probleemi ei ole. Kõik mõistavad, et probleem on olemas,» ütles siseminister Hanno Pevkur. Ta lisas, et kõik mõistavad, et rändeküsimused on ELis oluline teema ja mitte ainult Kreeka ja Itaalia mure, vaid ka näiteks Rootsi ja Saksamaa mure, kuhu väga suur hulk põgenikke siirdub.

Ta rõhutas, et valitsusel on selge arusaam, et probleemiga tuleb tegeleda ja vaja on leida lahendus. Küll aga nentis ta, et kiiret lahendust keegi ei prognoosi, kuid on vaja leida nutikad ja mõistlikud lahendused, kuidas kõige suurema surve all olevaid riike aidata.

Pevkur sõnas, et kuigi debatt sel teemal on olnud väga elav, ei ole jällegi mõistlik Euroopa Liidu liikmesriike selle küsimuse tõttu tülli ajada. Ta tõi välja, et mõistmine on kõigis liikmesriikides olemas, aga nüüd tuleb selgitada välja, milline on riikide võimekus ja valmisolek. Ta rõhutas, et ka Eesti on mõisval positsioonil, kuid leiab, et kohustuslik lähenemine ei ole lahendus.

Komisjon teatab seisukoha

Kell 11 arutab ELi asjade komisjon valitsuse seisukohta ning põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni, väliskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni arvamusi Euroopa rände tegevuskava suhtes. Komisjon kujundab Riigikogu nimel selles küsimuses Eesti seisukoha, millest valitsus peab lähtuma.

Komisjoni istung lõpeb konverentsisaalis orienteeruvalt kell 13.

Siseminister Hanno Pevkur esindab Eesti seisukohti Euroopa Liidu ümberpaigutamise ja –asustamise mehhanismide suhtes 16. juunil toimuval EL-i siseministrite kohtumisel. 25. – 26. juunil toimub Brüsselis Euroopa Ülemkogu, kus Euroopa rändepoliitikat arutavad riigi- ja valitsusjuhid.