/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/06/09/4168423t1h53d3.jpg)
Ministeeriumite analüüsi alusel valminud siseministeeriumi memorandumi järgi on Eesti suuteline vastu võtma 84–156 põgenikku kahe aasta jooksul, Euroopa Komisjoni pakutu on seni olnud ligi kümme korda suurem.
Siseministeerium: Eesti piir on kuni 156 põgenikku kahe aasta jooksul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi poolt välja käidud numbrid on kujundatud põhimõttel, et need oleksid proportsioonis Eesti võimekusega. Alusnäitajateks on võetud Eesti 0,26 protsendi suurune osakaal Euroopa Liidu (EL) rahvaarvust ja 0,14 protsendi suurune osakaal EL-i SKP-st.
Eesti vaates oleksid eelistatud sihtrühmadeks haavatavad grupid, näiteks orvud, alaealised, piinamise ohvriks langenud naised ja üksikemad, samuti perekonnad ja kristlased, seisab BNS-i käsutuses olevas memorandumis.
Analüüsi järgi nõuaks pagulaste siseministeeriumi pakutud mahus vastuvõtmine aastatel 2016–2017 siseministeeriumi eelarvest neli miljonit eurot, sotsiaalministeeriumi eelarvest 3,1 miljonit ning kultuuriministeeriumi eelarvest 1,7 miljonit eurot. Sealjuures haridus- ja teadusministeeriumi võimalikud kulud on alles täpsustamisel.
Ümberpaigutamisega kaasnevad kulud on võimalik katta ligi 45 protsendi ulatuses välisvahenditest, täiendav kulu riigieelarvele on ligi 4,8 miljonit eurot ehk 2,4 miljonit eurot aastas, seisab memorandumis.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi järgi kulub ühe põgeniku eluaseme üürile kuus 400 eurot, kahe aasta jooksul aga kokku 10 050 eurot. Kohaliku omavalitsuse omandis oleva eluruumi remondi- ja sisustamisele kulub ühe põgeniku kohta aastas 8000 eurot, eesti keele õppele 1560 ja tõlketeenusele 1040 eurot aastas, seisab sotsiaalministeeriumi analüüsis.
«Kui vastuvõetavate rahvusvahelise kaitse saajate arv on 150, võib kulu kahe aasta jooksul olla kuni 3 097 500 eurot. Kui aga võetakse vastu 700 isikut, võib kulu kahe aasta vältel ulatuda 14 455 000 eurot,»" kirjeldab sotsiaalministeerium oma eeldatavaid kulutusi.
Siseminister Hanno Pevkur ei soovinud neljapäevasel valitsuse pressibriifil konkreetsetest numbritest rääkida. «Ma ei tahaks minna läbirääkimistesse või Euroopa Komisjoni ette selge ühe numbriga. Ma tahaksin minna sinna teadmises, et mul on kaasas mandaat ja ka peaministril on kaasas mandaat läbi rääkida,» ütles Pevkur valitsuse pressikonverentsil.
«Kui me läheme sinna, kaasas üks number, siis see üks number on meid endid väga lukkupanev ja meil ei ole mänguruumi,» lisas ta. «Me oleme öelnud seda, et see, kuidas on õiglane rändevõtme jagamine, mis saab tugineda ainult vabatahtlikul põhimõttel, et see saab olla selges seoses rahvastiku ja majanduse suurusega,» lisas minister.