Aasta õpetaja: õpilast ei ole vaja sõimata

Saue gümnaasiumi vene keele õpetaja Jelena Laanjärve sõnul tuleb õpilastes tekitada tunne, et sa oled nendega võrdne, mitte et õpetaja asub kuskil kõrgemal. «Vahe on lihtsalt selles, et ma õpetan neid sellepärast, kuna sellel eluetapil olen neist targem,» rääkis ta. Foto: Mihkel Maripuu

31 tublimat koolmeistrit pärjati nädalavahetusel aasta õpetaja tiitliga. Üheks valituks osutus Saue gümnaasiumi vene keele õpetaja Jelena Laanjärv, kelle sõnul näitab tunnustus, et ta on ajanud õiget asja.

«Mida tähendab sõna «õpetaja»? See tähendabki mingi asja selgeks tegemist. Mulle on alati meeldinud asju selgeks teha,» rääkis Laanjärv Postimehele. Ta lisas, et sealjuures ei tähenda selgeks tegemine seda, et õpetaja ise oleks kole tark või seaks ennast õpilastest kõrgemale.

Hiiumaalt pärit Laanjärve sõnul ta lihtsalt sobib õpetajaks ning ta ei kujutagi ette, et teeks midagi muud. Peale tavaliste 45-minutiliste vene keele tundide korraldab Laanjärv olümpiaade ja võtab õpilastega osa konkurssidest.

Vene keel hinnas

Vene keele oskust on tema sõnul viimastel aastatel üha rohkem hindama hakatud. «Mul on palju eratunde, kus vene keelt soovivad õppida noored ärimehed, juuratudengid,» rääkis ta. Samas meenutas särasilmne õpetaja, et oli aeg, mil ta kartis, et vene keele õpetajana ta enam töötada ei saa, ning Eesti riigi taasiseseisvumise alguses läkski ta õppima lisaerialana inglise keelt. Kartus aga oli alusetu ja nii õpetab Laanjärv endiselt õpilastele 6.–12. klassini vene keelt ja kultuuri.

Oma karjääri jooksul pole Laanjärvel kordagi olnud olukorda, kus õpilased ütleksid, et venelased on pahad. «Isegi mitte pronkssõduri-rahutuste ajal. Me arutame taustad lahti, räägime ajaloost. Ei tohi kunagi segamini ajada Nõukogude Venemaad ja seda päris Venemaad,» selgitas Laanjärv.

Küsimus, kui kaua ta on õpetajana töötanud, võttis Laan­järve mõtlema. «Oi-oi, ikka väga kaua, ja tegelikult on sellele küsimusele väga raske vastata,» ütles ta. Nimelt proovis Laanjärv õpetajaametit juba ise koolipingis istudes, lugedes väiksematele muinasjutte ette. Õpetajakutset soovitas Laanjärvele Hiiumaa kooli direktor.

«Nüüdne aasta õpetaja tiitel – ma ei tundnud selle vastu üldse huvi,» rääkis Laanjärv. «See tundus kõik nii müstiline ja mõtlesin, et nagunii see tegelikult nii ei ole.»

Ole sina ise

Ja ega ta nüüd midagi teistmoodi teinudki kui eelmistel aastatel, vaid oli lihtsalt tema ise. Seda peabki Laanjärv oma edu võtmeks ehk põhjuseks, miks tal on õpilastega nii hea klapp, eriti nn pätipoistega. «Mulle ei ole kunagi halvasti öeldud või kuhugi saadetud. Mul ei ole halbu kogemusi,» rääkis aasta õpetaja.

Õpilastes tuleb tekitada tema sõnul tunne, et nad on võrdsed ja et õpetaja ei asu kuskil kõrgemal. «Vahe on lihtsalt selles, et ma õpetan neid sellepärast, kuna sellel eluetapil olen neist targem,» ütles Laanjärv.
Aga kõige tähtsam on olla õpilastega inimlik. «Ma võin häält tõsta, aga ma ei ole kunagi õpilaste peale karjunud. Ei ole vaja sõimata,» sõnas Laanjärv.

Aasta õpetaja tiitlil on õpetajatele erinev tähendus, leidis ta. «Loomulikult on see oluline. Õpetaja on täitsa tavaline inimene ja me kõik ootame antu eest midagi tagasi. Ka õpetaja,» sõnas Laanjärv.

Ja mida rohkem endast anda, seda rohkem tahaks ka midagi tagasi saada. Kui aga lisaks sellele, et mõnikord toovad õpilased õpetajale kommikarbi või lilleõie, kiidavad õpetajat ka tema enda kolleegid – see on Laan­järve sõnul mõnus.

«See ei aja muidugi pead ringi käima ja ei pane unelema, aga tekitab tunde, et sa teed õiget asja,» ütles ta. «Kui sa oled terve elu õpetanud ja sind on märgatud, siis see on midagi väärt.»