Riigikontroll leidis ohtlike jäätmete käitlemisel mitmeid probleeme

Ohtlikud jäätmed. Foto: Taavi Kübar

Riigikontrolli hinnangul tuleks keskkonnaministeeriumil senisest enam pöörata tähelepanu ohtlike jäätmete käitlemisele, kuna ministeeriumi allasutuste tegevus ohtlike jäätmete käitlejate ohjamisel pole seni olnud piisavalt tulemuslik ning riigi ohtlike jäätmete aruandlus sisaldab palju ebaõigeid andmeid.

Samuti ei ole riik taganud ohtlike jäätmete lõppladestamise võimalust, kuna riigi omandis olevat Vaivara ohtlike jäätmete käitlemiskeskust ei ole tulemuslikult hallatud ja selle töö on peatunud alates 2012. aasta sügisest, teatas riigikontroll.

Riik on olnud saamatu riigi ohtlike jäätmete kogumiskeskuste haldamisel, sest keskustes pole suudetud tagada jäätmete nõuetekohast käitlemist. Vaid Tartu keskuses on aastate jooksul tagatud eesmärgipärane ohtlike jäätmete käitlemine. Vaivara ja Tallinna keskusi on kasutatud vaid kolmandikus mahus, kuna nende võimsus on olnud üledimnesioneeritud ning seadmed ei ole olnud sobivad, märkis riigikontroll.

Juba 2006. aastal soovitas riigikontroll riigil kaaluda keskuste võõrandamist, viidates vajadusele keskenduda pigem ohtlike jäätmete käitlemise üldisele korraldusele. Tallinna ja Tartu keskused müüs riik maha 2015. aasta alguseks. Vaivara keskus, mis on endiselt riigi omanduses ja ainuke ohtlike jäätmete ladestamispaik Eestis, seisab alates 2012. aasta sügisest kasutuseta. Vaivara keskusel puudub siiamaani prügila nõrgvee puhasti, mille tõttu on reostunud ka ümbritsev keskkond.

Ametliku statistika andmetel tekkis 2013. aastal Eestis 264 000 tonni ohtlikke jäätmeid, välja arvatud põlevkivijäätmed. 70 protsenti käideldud ohtlikest jäätmetest taaskasutati. Samas puudub kindlus olemasolevate andmete õigsuses, kuna riigi jäätmearuandlus ei ole perioodil 2007–2013 kajastanud tõeselt ohtlike jäätmete käitlemise olukorda ega seisu. Näiteks on 2013. aasta jäätmearuandes taaskasutamine viiendiku võrra suurem ja aasta lõpus käitlemata ohtlike jäätmete kogus kaks korda suurem tegelikust.

Jäätmearuannetes olevad olulised vead ja ebakõlad viitavad riikliku kontrolli puudujääkidele. Keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon ei ole suutnud tagada, et jäätmearuannetes esitatud andmete õigsust põhjalikult kontrollitakse. Selle üks põhjus on ohtlike jäätmete andmetega seotud infosüsteemide ebatõhus toimimine. Seetõttu on vigade ja ebakõlade leidmine aruannetest raskendatud ning see mõjutab kogu riigi ohtlike jäätmete andmete usaldusväärsust, leidis riigikontroll.

Riigikontroll auditeeris, kas riik on korraldanud ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete nõuetekohase käitlemise ning vältinud seeläbi ohtu keskkonnale ja inimese tervisele. Erilist tähelepanu pöörati riigi rajatud ohtlike jäätmete kogumiskeskustele, mida riik peab heaperemehelikult majandama, ning ohtlike jäätmete aruandluse õigusele.

Riik on alates 1990. aastatest ohtlike jäätmete kogumiskeskustesse investeerinud 10 miljonit ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise vahehoidlasse ligikaudu 30 miljonit eurot. Aastatel 1999-2006 rajas riik Vaivara, Tallinna ja Tartu ohtlike jäätmete kogumiskeskuse.

Keskkonnaministeeriumi kinnitusel käideldakse jäätmeid nõuetele vastavalt. Ministeerium teeb oma allasutustega tihedat koostööd ning leiab, et lubade kvaliteet, aruandlus ja ka järelevalve järjest paraneb.

Keskkonnaministeerium on seisukohal, et ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb tagada nende kokku kogumine ja käitlus selliselt, et see ei põhjustaks kahju tervisele ega keskkonnale. Seejuures tuleb ohtlike jäätmete puhul arvestada, et nende teket ja käitlust ei ole võimalik hinnata lähtudes majanduskasvust või jäätmekäitluse viieastmelisest süsteemist. Kui tekib mõni uus tootmisettevõte, kelle tegevuse käigus tekivad ohtlikud jäätmed, siis see mõjutab koheselt üldist ohtlike jäätmete teket. Samuti kui mõni ettevõte lõpetab tegevuse, siis ohtlike jäätmete teke väheneb. Ohtlike jäätmete tekke kasv viitab ka sellele, et ohtlike jäätmete kogumine on paranenud, teatas keskkonnaministeerium.

Võimalusel tuleb kindlasti eelistada jäätmete taaskasutamist, kuid paljude ohtlike jäätmete juures on kõrvaldamine ainuke ohutu käitlusviis, mistõttu keskkonnaministeerium ei saa nõustuda riigikontrolli ettepanekuga seada ohtlike jäätmete käitlemisele ja taaskasutamisele selged eesmärgid ja sihttasemed. Ohtlike jäätmete taaskasutamise võimalused sõltuvad eelkõige jäätmete omadustest ning tihti ei leidugi neile sobivat taaskasutusmoodust.

«Riigikontroll viitab oma auditis jäätmearuandluse puudustele ning soovitab ohtlike jäätmetega seotud infosüsteeme arendada selliselt, et neis olevaid andmeid saaks omavahel automaatselt võrrelda. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on juba käimas uue infosüsteemi arendamise projekt, millega luuakse terviklik keskkonnalubade ja aruannete infosüsteem, mis võimaldab lubade menetlemist, väljaandmist, haldamist, avalikustamist ja järelevalve teostamist ning aruannete esitamist, haldamist, avalikustamist ja järelevalve tegemist,» kommenteeris ministeerium auditit.

Keskkonnaministeerium nõustub riigikontrolliga, et radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise küsimus vajab otsust ja selleks on ka tööd alustatud. Nimelt sai Eesti ainsat radioaktiivsete jäätmete käitluskohta haldav AS A.L.A.R.A sellel aastal kahe miljonit eurot struktuurifondide toetust eeluuringuks, mis annab riigile lisainformatsiooni, millist jäätmete käitlemise varianti tulevikus eelistada ja milline peaks olema potentsiaalne lõppladustuspaik. Riigikontrolli soovitust kaaluda radioaktiivsete jäätmete eksporti mõnda naaberriiki, ei ole võimalik arvestada, sest seda ei toeta rahvusvaheline tava ja praktika.

Keskkonnaministeerium soovib täpsustada, et riigikontrolli aruande punktid, milles väidetakse, et keskkonnaministeerium on endale võtnud saastunud alade puhastamise ja korrastamise kohustuse, on ekslikud. Keskkonnaministeeriumil on kindlasti roll alade puhastustööde korraldamisel, kuid jääkreostuse likvideerimisega tuleb tegeleda üheskoos maaomanike ja kohalike omavalitsustega. Riigi ülesanne on näiteks luua maaomanikele, kohalikele omavalitsustele või muudele huvitatud osapooltele tingimused puhastustööde rahastamiseks.

Seda on keskkonnaministeerium ka teinud, luues veemajanduse programmi jääkreostuse likvideerimise alamprogrammi, mida on rahastatud keskkonnatasudest üle 10 aasta.