Sarvedega troll vajub ajalukku ja asendub elektribussidega

Enno Tamm Foto: Sander Ilvest

Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul kaovad trollid varsti linnapildist ja asenduvad elektribussidega, kirjutab Pealinn.

«Tänavu on esimene aasta, kus pole enam esitlusel väljas ehedat sarvedega trollibussi,» rääkis Milanos maailma ühistranspordi kongressil viibinud Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimees Enno Tamm. Tulevikus sulavad buss ja troll sisuliselt üheks sõidukiks. Elektribussid on sulam bussi ja trolli parimatest omadustest.

«Isegi Moskva tunnistab siin kongressil, et sarvedega trollid on iganenud tehnoloogia,» lausus Enno Tamm Pealinnale. «Kõik on aru saanud, et troll senisel kujul saab ajalooks. Siiani kasutusel olnud trollidel oli nimelt üks suur häda - kui kusagil toimus trolliga avarii, võisid jääda kõik trollid linnas seisma.»

Hiljuti teatas ka TLT, et asendab oma kõige vanemad trollid moodsate hübriidbussidega. Lähiajal peaks Tallinna jõudma 24 uut hübriidbussi. «Tallinn saab kogu aeg trolliliikluse kokkutõmbamise pärast nahutada,» märkis Tamm.

«Siinne kongress aga tutvustab aga üha uuemaid tehnoloogiaid, mis sarvedega trollide asemele tulevad. See ongi normaalne, et aegunud tehnoloogia asendatakse uuega. Mäletan oma esimest mobiiltelefoni, mis oli suur käe otsas tassitav kohver. Keegi ei pahanda, et selle asemel on nüüd nutitelefon.»

Euroliit keelab diisli ja bensiinisõidukid

TLT juhatuse liikme Toomas Sepa sõnul on tänapäeval trollibusside tehnoloogia ja tavabusside tehnoloogia tublisti lähenenud. «Uued bussid on heitgaaside nullemissiooniga ehk elektribussid,» kinnitas Sepp.

«Sõitmise tehnoloogia on uutel ratastega suurtel ühissõidukeil nagu trollil, kuid need sõidavad autonoomselt nagu bussid. Euroopa Liit andis välja direktiivi, et aastaks 2050 tuleb suurematel asulatel loobuda fossiilkütusel sõitvatest sõidukitest. See tähendab, et ei tohi olla diisli, bensiini ja magaasiga sõitvaid busse. Alternatiiv on kütusena biogaas mida Eestis praktiliselt pole. Scanial on siin näitusel väljas biogaasibuss, mis pidavat olema Skandinaavias populaarne.»

Sepp selgitas ka, miks Tallinn ei hankinud praegu veel ainult elektri jõul sõitvaid busse. «Puhastel elektribussidel on hetkel üks suur puudus - et sellega ühe laadimisega kaugele jõuda, peavad akud olema tohutult rasked,» selgitas Sepp Pealinnale.

«Tavabuss saab paagitäie kütusega sõita umbes 250 km. Et elektribussiga sama kaugele sõita, peab tänapäeval olema akude kaal 10 tonni. See tähendab, et busside kandevõimet arvestades saab bussiga 100 inimese asemel vedada 20 inimest.»

Sepa kinnitusel tuleb võimalikult paljude reisijate vedamiseks panna elektribussidele peale väiksemad akud, millega need saavad sõita näiteks viis kilomeetrit.

«Moodsamatel bussidel on küljes pantograafid, mis laevad bussi igas peatuses,» selgitas Sepp. «Buss tõstab oma ainsa sarve peatuses hetkeks püsti ja saab niiviiisi edasisõiduks vajaliku energia. Linnas on peatuste vahe keskmiselt 400 meetrit, mis on sellise tehnoloogia jaoks täiesti sobiv. Pantograafidega bussid on trollide edasiarendus.»

Enno Tamme sõnul on aga ka pantograafiga bussid kahjuks alles lapsekingades. «Selliseid sarvedeta trolle on praegu kahjuks liinil sõitmas ainult üks Volvo ja seda Göteborgi linnas,» kinnitas Tamm. «Need hullult kallid bussid on alles katsetamisel ning keegi ei tea, kui suured on nende hoolduskulud näiteks pärast 100 000 või 200 000 km läbimist.»

Tallinnas Baltimaade esimesed hübriidbussid

Tallinna tulevad esimese põlvkonna hübriidbussid, mis on maailmas juba seeriatootmises, kuid mida on endale jõudnud osta vaid vähesed linnad. «Baltimaades on see üldse esimene ports hübriidbusse,» kinnitas Tamm ja selgitas, miks on hübriidbussid trollidest paremad.

«Hübriidbusside ostuhind on trollidest odavam- 160 000 eurot 240 000 asemel. Hübriidbussidel ei lisandu lisakulutused postidele, liinidele ja liinide pingutustrossidele. Samas on Toomas Sepal õigus- troll ja buss muutuvad sarnasemaks ja üsna lähedal on aeg, mil neil pole enam võimalik vahet teha.»

Riia volikogu liikluse- ja transpordikomisjoni esimees Vadims Baranniks kinnitas, et Riias hakkavad tulevikus asendama trolle vesinikubussid. «Need on absoluutselt saastevabad,» kinnitas Baranniks. «Ühissõidukeist ainsana ei nõua need suuri investeeringuid toetussüsteemide jaoks ja kütus on kohapealt kättesaadav.»

TLT juhtide juttu toetas ka Poola ühissõidukite tootja Solarise juht Dariusz Michalak. Tallinna uued trollid on just Solarise toodetud. «Pikka aega tootsime vaid diiselbusse ja trolle, kuid mõned aastad tagasi seadsime eesmärgiks keskkonnasõbralike, kuid suuremat kokkuhoidu ja liikumisvabadust andvate hübriid- ja elektribusside tootmise,» rääkis Michalak.

«Tänapäeva elektribusside aku mahutavust ei piira enam näiteks põhjamaa külm kliima. Ka saab elektribusse kütta loodussõbraliku biogaasiga nii, et kütmise jaoks palju elektrit ei kulugi.»

Michalaki sõnul ei ole linnade bussipark enam üht-kaht tüüpi bussist. «Arvan, et tuleviku bussipark on segu elektri-, hübriid-, kütuseelementidel sõitvatest ja kõige säästlikematest diiselbussidest,» selgitas Michalak. «Sõltuvalt linna vajadustest ja võimalustest on üht või teist tüüpi busside hulk suurem.»

Michalak lõpetas firma Solaris asutaja Krzyszostof Olszewski sõnadega «Diisel on surnud, elagu elekter!»