Saarma: segaduse tingis kogenematus

Mart Saarma on palju aastaid tegutsenud Helsingi Ülikooli biotehnoloogiainstituudi professorina. Alates tänavusest aastast on ta seal ka teadusdirektor. Foto: Rauno Volmar / Eesti Ajalehed

Üks neljast, kes eelmisel kuul Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektori valimisel Jaak Aaviksoo vastu hääletas, oli Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi professor, akadeemik Mart Saarma. Ta rõhutas, et kuratoorium peab olukorra analüüsimiseks erakorraliselt kogunema.

11-liikmelisse kuratooriumi kuuluv Saarma sõnas, et on nõus toimuvat kommenteerima ainult selleks, et vähendada pingeid ja eriarvamusi ning üritada olukorda natukenegi selgitada.

«TTÜ on Eesti seisukohalt erakordselt tähtis asutus. Kuna Eestis väga palju maavarasid ei ole, sõltub rahva edasine majanduslik edu väga palju sellest, kui palju suudame arendada oma tööstust, eelkõige kõrgtehnoloogilist tööstust. TTÜ on Eesti kõrgtehnoloogilise tööstuse kasvulava,» ütles ta.

Samuti ei jätnud Saarma mainimata, kui head tööd on teinud taandunud rektor Andres Keevallik. «TTÜ on tõusnud Euroopa juhtivate tehnikaülikoolide hulka ning selle eest tuleb õnnitleda Keevallikut ja töötajaid,» ütles ta, kuid nentis, et veel ei olda päris tipus ja parandamiseks on alati võimalusi.

Ma ei arva, et siin on tegemist suure draamaga, esimesel korral võib ikka eksimusi tekkida. Kui esimest korda proovite jalgrattaga sõita, siis muidugi kukute. Teisel ja kolmandal korral enam nii palju ei kuku.

Seetõttu nõustuski Saarma ülikooli kuratooriumi töös osalema – lootuses, et akadeemiline kogemus teises keskkonnas toob teistsuguse nägemuse, millest võib ka kasu tulla.

Ta märkis, et võrreldes Euroopa juhtivate tehnikaülikoolidega on TTÜ magistriõppes kindlalt tipus ning terve hulk teadussuundi on kõrgel rahvusvahelisel tasemel.

«Aga millest puudu jääb: üldine teaduslik tase ei ole piisav, ei doktoriõppe kvantiteet ega ka kvaliteet pole piisav ning kolmas ja võib-olla kõige tähtsam – rahvusvahelised patendid, litsentsid, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutamine –, sellega jääb TTÜ juhtivatele tehnikaülikoolidele jalgu,» rääkis akadeemik.

Uus rektor peab Saarma sõnul suutma just neid asju võimsalt edasi viia.

Vajakajäämised protseduuris

Saarma oli üks neljast, kes leidis, et Aaviksoo ei ole selleks parim võimalik kandidaat, ning hääletas rektorivalimisel tema vastu. Vastu hääletasid väidetavalt ka Rainer Kattel, Margus Lopp ja Heiti Hääl. 22. mai hääletussedelid räägivad aga muud – vastu hääletas kolm inimest.

Saarma ei tahtnud hakata oletama, kuidas selline asi juhtuda sai, kuid ta ei välista inimlikku eksimust. «Olime nii mitu ringi hääletanud, et inimesed olid kaunis erutatud,» lausus ta.

Võimalust, et keegi võltsis sedeleid, ei osanud akadeemik kommenteerida. Küll aga nentis ta, et valimisprotseduuris oleks võinud nii mõndagi teisiti teha. «See on esimene kord, kui valime rektorit sellisel viisil – väga väikesele arvule inimestele antakse väga suur vastutus,» sõnas ta.

Saarma tõi näiteid samasugustest rektorivalimistest Soomes, kus ta on ka ise osalenud: hääletuskasti sisu näidati enne hääletust kõigile ning et välistada pettust, jälgis sedeli kastipanekut kolm inimest. Igale sedelile pandi tempel ja hääli hakkas lugema kolm inimest, kelle isik enne teada ei olnud.

«Meil kellelgi pole selleks kogemust ja vea tegemise võimalus on küllaltki suur. Tegijal juhtub, nagu öeldakse,» ütles Saarma, viidates suurele segadusele, mis TTÜ rektori valimise ümber nüüd tekkinud on.

«Kui lähed uude kohta, siis on oluline, et oleks hea kaart. Sama on minu meelest kuratooriumi tööga. Selleks et rektori valimisel minimaalselt vigu teha, peab olema hästi hea ja detailne juhend,» rääkis ta.

Sellist, lääne standarditele vastavat valimisjuhendit ei jõudnudki kuratoorium Saarma hinnangul välja töötada. «Kuratooriumi liikmena vastutan ka ise selle eest,» tõdes akadeemik.

Kuratoorium peaks kogunema

Palju on küsitud, miks oli vaja korraldada viies, nn kordushääletus, kuigi Aaviksoo neljandas voorus vajalikku häälteenamust ei saanud, ent Saarma sõnul toimiti vastavalt kuratooriumi otsusele. Akadeemiku kinnitusel ei survestanud keegi teda kahe hääletusvooru vahel mingit kindlat moodi hääletama. Samuti ei usu ta, et kellelegi teisele oleks survet avaldatud.

«Mina soovin, et nii ruttu kui võimalik kutsutaks kokku kuratooriumi erakorraline koosolek,» ütles Saarma võimalikest lahendustest rääkides. Seda on tema sõnul arutatud, kuid ametlikku kutset veel ei ole.

«Minu arust peaksime olukorra põhjalikult läbi analüüsima ja tegema otsuse,» vastas ta küsimusele, kas tuleks korraldada uus hääletus. «Ma ei arva, et siin on tegemist suure draamaga, esimesel korral võib ikka eksimusi tekkida. Kui esimest korda proovite jalgrattaga sõita, siis muidugi kukute. Teisel ja kolmandal korral enam nii palju ei kuku.»

22. mail valiti Jaak Aaviksoo kaheksa poolt- ja kolme vastuhäälega TTÜ uueks rektoriks. Hiljem aga teatas neli kuratooriumi liiget valimiskomisjonile, et nad kinnitavad, et hääletasid valitu vastu. TTÜ saatis teisipäeval hääletussedelid Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus sõrmejäljeekspertiisi abil loodetakse tõde välja selgitada.