/nginx/o/2014/05/31/3076036t1hf3f4.jpg)
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed (MISA) juhataja Dmitri Burnaševi sõnul on pagulaste võimalik vastuvõtmine ja nende kohanemise toetamine kohustus kogu Eesti ühiskonna jaoks.
MISA juht: pagulaste vastuvõtmine on meie kõigi kohustus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on demokraatlik riik ja me lähtume avatud ühiskonnale omastest väärtushinnangutest. Pagulaste vastuvõtuga seotud väljakutse seisab meil ees ühiselt, olenemata rahvusest ja kodusest keelest,» ütles Burnašev.
Lisaks peab Burnašev oluliseks Eesti ühiskonna lõimumise tugevdamist sõltumata sellest, kas me võtame pagulasi vastu või mitte: «oluline on, et siin elavad inimesed tunneksid end turvaliselt, koduselt, vajalikult ja väärtuslikult,» sõnas ta.
Sihtasutuse juht liigitab pagulaspoliitika kujundamise viide etapi, mis sisaldavad inimestele ühiskonnas hakkama saamiseks vajalike algteadmiste andmist, keeleoskuse arendamist, töökoha leidmist, nende tugevamat sidumist Eesti kogukonna ja inforuumiga ning pagulase jõudmine faasi, kus ta aktsepteerib lisaks õigustele ka temal lasuvaid kohustusi ja vastutust ühiskonna ees.
«Enamasti ei rakendu ülalpool kirjeldatud mudel lineaarselt, kuna erinevate etappide läbimise järjekord võib varieeruda. Näiteks vähelõimunud püsielaniku jaoks on esimese etapi olulisus tunduvalt väiksem, kui sama etapi tähtsus pagulase jaoks. Samas ei saa ilma ühe või teise etapi olemasoluta toimuda kodanikuks kasvamist,» selgitas Dmitri Burnašev.
MISA on Eesti ühiskonna lõimumise teemadega tegelenud juba aastast 1998 ning sihtasutuse hallata on olnud erinevate rahvusrühmade lõikes nii keeleõpet, -laagreid, pereõpet, kodanikuharidusprogramme kultuuri ja noorsootegevust puudutavad teemad.