Kas seadus teeb vägistajale liiga?

Lapseahistamise juhtumiga seoses peab riigikohtu kolleegium otsustama, kas pikk miinimumkaristus on liiga õiglane. Foto: PantherMedia/Scanpix

Nii veider kui see ka pole, siis arutab sellise küsimuse üle riigikohus, kes on algatanud järelevalvemenetluse vägistamisparagrahvi (141) üle. Selleks avaldas soovi Tallinna ringkonnakohus, kes leidis, et oma tütre suguelundit korduvalt käperdanud isale oleks ka miinimumkaristus liiga karm.

Nii veider kui see ka pole, siis arutab sellise küsimuse üle hetkel riigikohus, kes on algatanud järelevalvemenetluse vägistamisparagrahvi (141) üle. Selleks avaldas soovi Tallinna  ringkonnakohus, kes leidis, et oma tütart korduvalt käperdanud isale oleks ka miinimumkaristus liiga karm.

Teema tõstatus, kui maakohus mõistis mullu sügisel mitmeks aastaks vangi isa, kes pani neljal-viiel korral käe oma 7-aastase tütre püksi ja katsus ning silitas tema häbet (Postimees jätab kõikide asjaosaliste nimed lapse huvides loost välja – T.K.).

Varem karistamata mehele mõisteti 6-aastane vangistus, mida vähendati 4 aastani lühimenetluse tõttu.

Oma tütart kuritarvitanud isa tunnistas end süüdi, kahetses ja lubas minna ravile.

Isa kaitsja apelleeris, sest pidas karistust ikkagi liiga karmiks. Samuti palus kaitsja, et ringkonnakohus taotleks riigikohtult vägistamisparagrahvi suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist.

Tallinna ringkonnakohus leidiski tänavu märtsis, et nii pikk vangistus oleks oma tegu kahetsenud isale liiga karm ja ebaproportsionaalne. Kohus tegi uue otsuse ja mõistis oma last käperdanud isale hoopis kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, mida vähendas lühimenetluse tõttu veel 2 aasta ja 4 kuuni.

Tallinna ringkonnakohus edastas oma otsuse riigikohtule, kes nüüd analüüsibki, kas antud vägistamisparagrahvi karistuse alammäär võib liiga karm olla.