/nginx/o/2015/06/10/4172343t1h50c2.jpg)
/nginx/o/2013/11/26/2650130t1h6919.jpg)
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnas on valmimas eelnõu, mille kohaselt lisatakse politsei poolt valvatavate objektide loetellu muuhulgas ka välisministeerium ja Eesti Pank.
Välisministeerium ja Eesti Pank lähevad tulevikus politsei valve alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatuse järgi lisanduvad nimekirja kolm uut objekti, milleks on välisministeerium, Eesti Pank ja Eesti sularahadivisjoni Tallinna rahatöötluse hoone.
Politseile lisanduv koormus sõltub uutele objektidele määratava valve iseloomust ning hoonet ohustava riski kategooriast. «Kõigepealt pannakse need objektid valvatavate objektide nimekirja. Peale seda teeb politsei koos teiste protsessi kaasatavate asutustega neile ohuhinnangu ning vastavalt sellele otsustakse, kuidas objekti valvama hakatakse,» ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tarmo Pruuli.
Lisaks politseile mõjutab määruse muudatus eelnõu kohaselt nimekirja lisandunud objektide valdajaid, neis töötavaid inimesi ning külastajaid. Tarmo Pruuli hinnangul valve alla võetavates objektides siiski midagi radikaalselt ei muutu ning sisuliselt võetakse need lihtsalt kõrgendatud valve alla: «Suurt mõju nendes asutustes töötavatele isikutele ning nende asutuste külastajatele ei ole. Eks kui tuleb ette erandlik situatsioon, siis käitutakse vastavalt olukorra iseloomule,» selgitas ta.
Seda, milline ohuhinnang ühele või teisele objektile määratakse ning mil viisil nimekirja lisatavate objektide valvamine toimuma hakkab, Pruuli sõnul turvalisuse kaalutlustel ei avalikustata.
Valitsuse määruse kohaselt ei ole valvatava objekti valdajal õigust valvest loobuda ega anda korraldusi selle ulatuse või viisi muutmiseks. Samuti on siseministril võimalus karmistada lähtuvalt objekti ohustatuse kategooriast selle sissepääsurežiimi.
Lisaks plaanitakse kehtiva määruse sõnastust ümber vaadata viisil, et see hõlmaks ka välislepingutega võetavaid kohustusi. Näiteks on Eesti võtnud kohustuse valvata rahvusvaheliste organisatsioonide juurde kuuluvaid allüksuseid.
Täpsemalt tuleb tagada turvalisus rahvusvaheliste organisatsioonide juurde kuuluvate ametkondade vahetus läheduses ning pakkuda neile vajaminevat kaitset. Seejuures peavad ametkondade poolt volitatud isikud omama asutustele takistamatut juurdepääsu.