Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Teletorni õnnetuse põhjustas instruktorite eksimus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Tallinna teletornis juhtunud õnnetuse põhjustas kahe köiellaskumise instruktori omavaheline arusaamatus. Ligi kaheksa meetri kõrguselt kukkunud soomlased on tänaseks kodus, kuid atraktsiooni edasine saatus on lahtine.

«Tänaseks on viga saanud soomlannad haiglast koju saanud,» kinnitas atraktsiooni käitava Vidrio Baltico OÜ juhatuse liige Olari Niit. «Eile käisime ühele naisele sadamas lilli viimas. Teine asub Eestis, tal oli väike peapõrutus ja ta ei soovinud kohtuda – suhelnud oleme ainult tema mehega.»

Niidu sõnul põhjustas õnnetuse kommunikatsiooni viga. «Meil on kokku lepitud teatud koht, kümme meetrit teise korruse katuse servast, kus alumine inimene teatab ülemisele, et nüüd tuleb rahulikumalt võtta. Ülemised vaatasid, et kolmkümmend meetrit on veel minna ja tekkis selline väike kruss köie sisse. See meie laskumismehhanismist läbi ei lähe ja naised jäid kinni,» selgitas Niit. «Ülemised võtsid sõlme köiest välja, aga alumine arvas, et ülemised said juba aru ka sellest, et tuleb rahulikumalt laskma hakata. Seda aga ei tehtud ja siis, kui nad selle nööri lahti lasksid, oligi mingi 8 meetrit, kust nad alla tulid. Alumine hakkas jooksma ja signaali vajutama, aga see aeg on nii lühike, et ei jõutud reageerida.»

«Kahekümne meetri kõrguselt ei lennanud keegi alla, see jutt ei vasta tõele. See päris vabalangemine ei olnud, aga asend on laskujatel selline istuv ja seal ei saa jalgu korralikult maha panna. Oleks nad saanud jalgadel maanduda, siis poleks vast peale ehmatuse midagi juhtunud,» lisas Niit.

Alpinismialaseid koolitusi korraldava Jaan Künnapi sõnul puudus meestel ilmselt piisav kogemus. «Kui ülemine mees natuke sellest asjast midagi jagab, siis ta teab, kui palju tal köit kulub, et enne lõppu inimest pidurdama hakata. See asi peaks paigas olema ilma igasuguse raadiosidemeta. Köie peale võib ka märked teha, et kus on veel 10 meetrit jäänud minna ja kus inimene juba maapinnal on,» selgitas Künnap.

Künnap leiab ka seda, et sellistel atraktsioonidel tegutsevatel inimestel peaks olema alpinismialane treenerikutse. Näiteks alpinismis on rangelt keelatud see, et kaks inimest on ühe köie otsas. «Eesti Olümpiakomitee annab välja alpinismi ja kaljuronimise treeneritunnistust. Nendel meestel, kes seal neid töid tegid, ei olnud vist mingeid pabereid,» ütles Künnap.

«Näiteks veematkadel on asi paigas ja grupp saab alati küsida, et kas instruktoril on mingi paber olemas. See nimekiri on kõigile EOK lehel kättesaadav,» lisas Künnap.

Algatatakse sisejuurdlus

Atraktsiooni edasine saatus on lahtine. «Just tulin koosolekult. Meil tuleb siia varsti üks alpinismi ekspert ja tema vaatab asjad üle. Lisaks sellele tehakse veel ka sisejuurdlus. Siis selgub, mis edasi saab,» ütles Niit.

«Minupoolne lahendus on see, et teha köiele sisse märgistus, et ülemine inimene näeks, palju köit on kulunud. Sellisel juhul ei saa seal mingeid valearusaamu olla,» lisas Niit.

Niidu sõnul on nende instruktorid käinud vastavatel koolitustel ja omavad kogemusi. Konkreetsed instruktorid on teinud inimestele üle saja laskumise ja varem ei ole probleeme esinenud. Teletorni atraktsioonil on laskutud tänaseks üle tuhande korra.

Laupäeva õhtul juhtus Tallinna teletorni atraktsioonil õnnetus, kus atraktsioonilt kukkusid alla kaks soomlast. Kiirabi toimetas haiglasse 28- ja 36-aastase naise, kellest ühel on raskemad vigastused. Tänaseks on kannatanud pääsenud kodusele ravile.

Rappelling ehk köiellaskumine on atraktsioon, mis saab alguse teletorni vaateplatvormi servalt, 175 meetri kõrguselt. See on unikaalne atraktsioon terves Euroopas.

Tagasi üles