Ma palun, tõmmake see lehekülg oma vihikutest (erakonna suurkoguks enne skandaali trükitud raamatukeses –toim) välja, kus aukohtu esimehe aruanne on. Mul on selle pärast häbi.
Ma pean küll õigeks, et aukohus otsib tüliküsimustes leppimist, tõlgendab põhikirja ning nõustab valitud kogusid, aga täna on vaja anda hinnang.
Hinnang on järgmine: toimunud on mastaapne, aga madal ja alatu provokatsioon, millega püüti kahjustada ühe esimehekandidaadi mainet ja kahjustati tegelikult kogu erakonda. Igaüht meist on määritud. Ja ma ütlen, et need isikud, kes seda kavandasid ja korraldasid, tuleb tuua päevavalgele, millise kivi all nad end ka ei peidaks. Erakonda sisseostetud ja siis välja heidetud Pärnu allilm on vähem ohtlik ja madal kui nende värbamise tellijad. Ja ma ei pea vajalikuks väljenduda korrektselt.
Me oleme siin, et näidata oma ühtsust, kestlikkust ja aatekindlust erakonna jaoks raskel ning sise- ja välispoliitiliselt keerulisel ajal. Kahtlemata raskendab parlamendikohtade kaotus meil oma poliitikate elluviimist. Kahtlemata pole kerge kanda ka valimiskampaania kulutusi. Kahtlemata tuleme sellest olukorrast tugevamatena välja. Aga vaid siis, kui me vaatame selgelt silma oma probleemidele. Kõige suuremad probleemid on alati isikutes. Me peame valima liikmeid. Me ei saa vastu võtta igat soovijat. Võibolla on selleks vaja ka mõneks ajaks loobuda taotlemast rahvapartei kategooriat. Idee-erakond kõlabki paremini. Ma soovin, et me oleksime ideeerakond ja et meie hulka kuulumine oleks auks, mitte häbiks. Tehkem siis selle heaks kõik.