Laupäeva õhtupoolikul marssisid nii Vene kui Rootsi sõdurid rongkäigus Väikese rannavärava bastioni juurde, kus peeti maha Põhjasõja näidislahing.
Fotod: vanalinna serval elustati tükike Põhjasõda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestist, Lätist, Venemaalt, Soomest ja Rootsist pärit ajaloohuviliste seltskond kandis ajastukohaseid mundreid ja tollaste relvade koopiaid. Bastioni juurde oli juba hommikul püsti löödud sõjalaager, kus tegutsesid ka markitandid ja pesunaised. Nii Vene kui Rootsi sõjamehi etendavad mehed käitusid täpselt 300 aasta vanuste määrustike järgi. Kahurid ja tulelukuga püssid paukusid ning mehed langesid. Suurtükkide suitsupilv läks vahepeal nii tihedaks, et sõdivaid vaenupooli polnud õieti nähagi.
Põhjasõda jõudis Eestisse 1700. aasta sügisel, kui kõigepealt tungisid venelaste rüüstesalgad Alutagusesse, oktoobri alguses aga hakkasid Vene väed Narva linna piirama. Rootsi kuningas Karl XII tuli peatselt Narvale appi ja lõi venelased minema, kokkuvõttes lõppes pikk ja kurnav sõda aga Rootsile siiski ebasoodsalt. Vene väed vallutasid Narva 1704. aasta augustis, kusjuures tormijooksu juhtis Peeter I isiklikult. Katku käes vaevelnud Tallinn aga andis 1710. aasta sügisel ise alla ning Tallinna all suuri lahinguid ei peetudki.