/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2015/06/04/4144213t1h300c.jpg)
Kui plaanid õnnestuvad, koonduvad Eesti riigikaitsetaristu miljonid lähiaastatel peamiselt kolme tulipunkti: Ämarisse, Tapale ja Tallinna. Sealjuures ei hakka nii mõneski paigas ehitama mitte kohalik ettevõtja, vaid hoopis USA armee.
Tellijale
Ameeriklaste abiga rohkem NATO nägu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostöö pärl on Ämari lennubaas. Praegu ehitab Eesti riik juba olemasolevale lennuväljale ligi seitse miljonit eurot maksvat täiendavat kompleksi, mis laiub 6000 ruutmeetril ja sisaldab staabi-, lao- ja töökojahooneid ning eluruume eestlastele ja liitlastele.
Kui ehitis tuleval aastal valmib, võtab ehitusjärje üle USA armee insenerikorpus, kes peaks ligi 25 miljoni dollari eest rajama sinna kõik ülejäänu, et kujundada Ämarist NATO piirkondlik treeningukeskus. Mida täpselt liitlased USA maksumaksja raha eest ehitama hakkavad, pole veel otsustatud, kuid räägitud on lisaangaaridest, hävitajate parkimisaladest ja kütusehoidlast. Kokkuleppe järgi on nende rajatiste esmane kasutusõigus USA relvajõududel, neist vabal ajal on kasutaja aga Eesti otsustada.