Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Eesti õpetaja Belgia koolis: üksnes inglise keelele tänapäeval loota ei saa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Markko Mattus
Markko Mattus Foto: Sander Ilvest

Eesti õpetaja Markko Mattus on Belgia väikelinna Moli Euroopa Koolis algkooliosa juht. Muutunud maailmas ei tasu loota, et hakkama saamiseks piisab inglise keelest ja traditsioonilisest «õpetaja küsib – laps vastab» õpetamisviisist, leiab ta Hanneli Rudile antud usutluses.

Olete töötanud Prantsuse lütseumis, mis on tuntud oma põhimõtte «must tahvel, valge kriit ja autoriteetne õpetaja» poolest, aga ka Rocca al Mare erakoolis, kus arvestatakse laste individuaalsusega rohkem. Milline on Moli kool nendega võrreldes?

See ei ole nii kaugel kui Rocca al Mare kool, aga meie kool on jõudmas sinna, kus lapse individuaalsus on väga tähtis, et lapsed ei oleks hall mass klassis. Juba teist aastat rakendame Kagani metoodikat (Kagan Structured Cooperative Learing – SCL), kus lapsed pannakse mänguliste võtetega omavahel tööle. Traditsioonilise õpetamise korral õpetaja küsib ja üks laps vastab, keegi rohkem ei osale. Või siis on grupitöö, kus lastele öeldakse, et tehke see töö koos ära, aga tegelikult üks töötab ja kaks ei tee midagi ega õpi ka. Kagani metoodika puhul on tööülesanded jaotatud nii, et üks teeb oma ülesande ära, teine kontrollib, kas see on õige, siis roll vahetub ja enne ei saa edasi minna, kui asi on selge.

Tagasi üles