/nginx/o/2015/06/02/4137225t1h8e3a.jpg)
Gruusias riigivisiidil viibiv vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei ole idapartnerluspoliitika otsepilet Euroopa Liitu, kuid seda lõppjaamana ei välista.
Ilves: idapartnerluspoliitika ei ole otsepilet Euroopa Liitu, kuid seda lõppjaamana ei välista
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti ja Gruusia on koos Euroopa paadis,» kinnitas president Toomas Hendrik Ilves täna Gruusia presidendilossis riigipea Giorgi Margvelašvili antud pidulikul õhtusöögil.
Ta rääkis Euroopast, mis toetub õigusriigile, demokraatiale, sõnavabadusele, läbipaistvusele nii poliitikas kui ka majandusotsuste tegemisel ning vastastikusele usaldusele, et kõik täidavad ühiselt kokkulepitud reegleid, vahendas presidendi kantselei oma pressiteates.
«Just siin on põhjus, miks Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat. Me toetame ühise väärtuste ruumi laienemist,» rõhutas Eesti riigipea, kes viibib Gruusias kahepäevasel ametlikul visiidil.
Ta nimetas idapartnerluspoliitika tugevaks hoovaks assotsieerimislepingut, mille osaks on ühine vabakaubanduspiirkond, ning mis on mõeldud tooma Gruusiat nagu ka Moldovat ja Ukrainat lähemale Euroopa Liidule.
«Idapartnerluspoliitika ei ole otsepilet Euroopa Liitu, kuid seda lõppjaamana ei välista,» kinnitas president Ilves.
Gruusia-EL assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu esialgne jõustumine mullu septembrist tähendab, et Euroopa Liidu finantstoetus Gruusiale aastateks 2014-2017 on kaks korda suurem kui kolmel eelneval aastal ning Euroopa Liidu kaubavahetus Gruusiaga kasvas vabakaubanduslepingu jõustumise järel poole aastaga 12 protsenti.
Eesti riigipea meenutas, et Euroopa Komisjoni äsjane viisalihtsustamise hinnang Gruusiale oli julgustav, sest Thbilisi pingutused ja areng on olnud silmnähtavad ning kõigi soovituste täitmine peaks võimaldama viisavabaduse otsuse tegemist juba selle aasta lõpuks.
«Rooside revolutsiooni järel end uuenduste kursile pööranud Gruusia edu sõltub Gruusiast – inimestest, kes siin elavad. See sõltub ka rahva poolt vabalt valitud juhtide riigimehelikkusest ja tulevikupilgu ulatusest,» ütles president Ilves.
Euroopa Liidul ja NATO-l, kahel demokraatliku maailma edu ja julgeoleku tugisambal, on karmid liitumisnõuded, kuid nende täitmine ei ole võimatu ning selle tulemusena kujunev edukas riik on pikaajaline investeering teie enda julgeolekusse, sõnas ta.
Vaadates tagasi Eesti eurolõimumise aastatele, siis näeme, kuidas veel 1997. aastal, seitse aastat enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, oli ka Balti riikide liikmestaatusele vastuseisjaid ja NATO puhul leidus kõhklevaid liitlasi isegi 2002. aastal, kaks aastat enne meie ühinemist alliansiga, ütles president Ilves.
«Aga me ületasime oma trotsi ja veensime kõhklejaid. Sest olime kindlad: kui teeme kõik, et olla võimalikult sarnane Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidega, siis muutuvad meie vastu suunatud argumendid lõpuks sisutühjadeks. Siin on põhjus, miks ma julgustan teid endiselt hoidma end muutuste teel,» rääkis Eesti riigipea.
«Me teadsime – peame olema nii tublid, et Euroopa Liit ei saa Eesti liitumisele «ei» öelda. Niisugune oli meie strateegia. Sellele lisandus siseriiklik ühtsus, kus muidu koalitsiooniks ja opositsiooniks lõhenenud parlamendierakondi liitis Euroopa Liit kui eesmärk ning kus Eesti president, parlamendi spiiker ja peaminister koos valitsusega tegutsesid nagu üks paatkond,» rõhutas ta Eestile edu toonud kogemust.