Eesti iseseisvust aitasid taastada eri rahvused

Loo ilmumist toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja kultuuriministeerium Foto: Pm

Nädal tagasi tähistati Eestis rahvuste päeva. Millist rolli on Eestis elavad eri rahvused mänginud meie riigi iseseisvuse taastamisel ja arengus, meenutab ja selgitab Eestimaa Rahvuste Ühenduse aupresident Timur Seifullen.

Eestis tähistatakse rahvuste päeva Eestimaa Rahvuste Ühenduse asutamiskuupäeval 24. septembril – 22 aastat tagasi, 24. septembril 1988. aastal toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum.

Toonase Tallinna Polütehnilise Instituudi, praeguse tehnikaülikooli aulasse kogunenud Eestis elavate erinevate rahvuste esindajad otsustasid teadlikult ja vabatahtlikult toetada eestlaste püüdlust riikliku iseseisvuse taastamisel.

Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika-poliitika tingimustes aimati võimalust Nõukogude Liidu rahvaste iseseisvumistaotluste elluäratamiseks. Baltimaades olid esimesed avalikud väljaastumised toimunud juba 1987. aastal.

Kes kaitses keda?

Tuletame siinkohal meelde fosforiidisõda, muinsuskaitseliikumist, miitingut Hirvepargis, Rahvarinde loomist algul Eestis ning seejärel Leedus ja Lätis.

Vastuseisu tekitamiseks moodustasid impeeriumimeelsed jõud Moskva keskvõimu toetusel Baltimaades ühtse Nõukogudemaa kontseptsiooni kaitsvad tugevad interliikumised. Viimased nimetasid ennast kogu nn venekeelse elanikkonna õiguste eest seisjateks.

Sellega püüti lüüa kiil põhirahvuse ja kõigi teiste rahvuste vahele. Interliikumiste liidrid püüdsid tõestada, et just nemad kaitsevad kõiki teisi rahvusi põlisrahvuste oodatava vägivallatsemise eest.

Nii tekkis olukord, kus interliikumine asus eestlaste eest kaitsma ka Eestis elavaid lätlasi ja leedulasi. Samas oli Lätis interliikumise väidetav eesmärk eestlaste ja leedulaste kaitsmine lätlaste eest.

Nii kujunes vajadus teadvustada, et kõik Eestis elavad rahvused ei vaja ega ole ka palunud impeeriumimeelsete interliikumiste kaitset, sest soovunelm oli ju «suure venna» kaitsvast haardest vabanemine. Interliikumise pealetung ja sellest tekkinud häbiväärne olukord sundis eri rahvusi end omakorda nende tegelaste eest kaitsma.
Iseseisvumise järel töö jätkus

Pidime ette võtma midagi resoluutset. Nii astuti järgmine samm ja Rahvarinde egiidi all kutsuti kokku Rahvuste Foorum. Esindatud olid armeenlased, juudid, leedukad, lätlased, moldovlased, rannarootslased, ingerisoomlased, tatarlased, ukrainlased, ungarlased, Venemaa eestlased, valgevenelased ja venelased.

Rahvuste Foorum deklareeris, et toetatakse igati põlisrahvuse taotlusi, mõistetakse hukka interliikumise tegevus ja otsustati jätkata erinevate rahvuste ühistegevust. Nii sündis Eestimaa Rahvuste Ühendus, esimene omalaadne Eestis ja ka teistes Baltimaades.

Iseseisvuse taastamist Eestis toetati innukalt kõigil järgnevail aastail, osaledes kõikides sellekohastes aktsioonides. Loodi kontaktid ka Leedu ja Läti rahvusvähemuste samalaadsete ühendustega.

Pärast Eesti Vabariigi taastamist oli 1991. aasta septembris peetud IV foorumil arutusel ka organisatsiooni tegevuse lõpetamine, sest peaeesmärk ehk omariiklus oli saavutatud.

Erinevatel põhjustel otsustati tegevust siiski jätkata: rahvusvaheline põhjendamatu kriitika Eesti Vabariigi rahvuspoliitika aadressil (Max van der Stoel), rahvuskultuuri seltside tegevuse koordineerimiseks uue vabariigi tasemel, sidemete loomine teiste iseseisvunud vabariikidega ja koostöövajadus teiste Euroopa riikidega.

Andsime endale aru – probleemid on igal inimesel, igas peres, igas koosluses. Nüüd oli saabunud aeg, mil võimalikke probleeme sai endale teadvustada ja püüda neid lahendada konstruktiivsete diskussioonide alusel.

Eestimaa Rahvuste Ühendus määras oma peamiseks tegevussuunaks integratsiooniprotsessi igakülgse toetamise. Ühenduse põhiline eesmärk on tänaseni samaks jäänud – esindada rahvusvähemusi riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, teadvustada nende rahvuskultuurilist identiteeti ning arendada koostööd eestlaste ja teiste siin elavate rahvuste vahel.

Eestimaa Rahvuste Ühen­duse algatusel võeti 1993. aastal vastu kultuur­autonoomia seadus ja asutati Eesti Vabariigi presidendi juurde Rahvusvähemuste Ümarlaud.

Pärast 1994. aastat hakkas elavnema ka rahvuslike loominguliste kollektiivide moodustumine. Tahan loota, et see oli ajendatud meie heast eeskujust, mitte aga mõttetu interliikumise lõplikust lagunemisest pärast okupatsioonivägede lahkumist. Rõõmustav on seegi, et üldjoontes võetakse meie ühenduse seni edukalt kulgevatest ettevõtmistest teinekord malligi.

Vastavalt oma põhikirjale üldistab ja laiendab Eestimaa Rahvuste Ühendus kogemusi, mis aitavad rahvusvähemustel integreeruda eesti keele- ja kultuurikeskkonda.

Eestimaa Rahvuste Ühendus jälgib Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kultuurautonoomia seadustega sätestatud õiguste täitmist ning teeb ettepanekuid rahvustevaheliste suhete reguleerimiseks.

Tasakaalustatud arengu nimel

Samuti aitab Eestimaa Rahvuste Ühendus kaasa informatsiooni ja kogemuste vahetamisele, et edendada rahvusseltside kohapealset tööd. Ühenduse üks olulisi ülesandeid on oma võimaluste piires aidata kaasa Eesti ühiskonna demokratiseerumisele ja tasakaalustatud arengule.

Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevuse kõige nähtavam osa on Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamine iga aasta septembris. Foorumitel on esindatud iga siin elava rahvuse kogukond kümne delegaadiga.

Eestimaa Rahvuste Foorum on seega ainulaadne Eesti rahvusvähemuste esindusorgan, mis on igal aastal pühendatud mingile kindlale teemale. 2001. aastal oli selleks rahastamisküsimused, 2002. aastal koostööprobleemid. 2003. aasta foorum oli pühendatud rahvusvähemuste ajaloole ning 2004. aasta teema oli Euroopa Liit ja rahvusvähemused.

Mullusel ja ka tänavusel foorumil käsitlesime peaasjalikult oma liikmeskonna noorema põlvkonna tegevuse edendamise küsimusi.

Foorum võtab vastu deklaratsioone ja teeb avaldusi, mis kajastavad rahvusvähemuste olukorda Eestis.

Eestimaa Rahvuste Ühendus peab tähtsaks Eesti Vabariigi aastapäeva, Tartu rahu aastapäeva, iseseisvuse taastamise päeva, kodanikupäeva ja rahvuste päeva tähistamist.

Jõudsalt arendame ka väliskontakte eelkõige Balti riikides ja Skandinaavias. Kõige tihedamad ja traditsioonilisemad sidemed on meil Läti Rahvuskultuuri Seltside Assotsiatsiooniga.

2001. aastast on Eestimaa Rahvuste Ühendus Euroopa Rahvuste Föderaalliidu (Federal Union of European Nationalities) liige, alates loomisest 2004. aastal oleme tihedas koostöös ka Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liiduga.

Eestimaa Rahvuste Ühendust finantseeritakse Eesti Vabariigi ja Tallinna linna eelarvest, samuti Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusest Meie Inimesed.

Tulevikus saab meie tegevuse põhisuunaks rahvusvähemuste info- ja kultuurialase koostöö arendamine, pühapäevakoolidele toetuse otsimine ning osalemine rahvusvähemusi puudutavate globaalsete projektide väljatöötamisel.

Praegu on Eestimaa Rahvuste Ühendus valitsusväline mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuulub 29 rahvuslikku organisatsiooni, kes esindavad omakorda 50 seltsi üle Eesti.