Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Riigikohus otsustas koolitulistaja vahi alla jätta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
27. oktoobril vapustas Eestit koolitulistamine Viljandi Paalalinna koolis.Pildil keskel, kaetud akendega, on klassiruum, milles toimus tulistamine.
27. oktoobril vapustas Eestit koolitulistamine Viljandi Paalalinna koolis.Pildil keskel, kaetud akendega, on klassiruum, milles toimus tulistamine. Foto: Margus Ansu

Riigikohus otsustas täna, et ei rahulda kaitsja kaebust ja jätab Paalalinna koolis õpetaja surnuks tulistanud Vahuri vahi alla. Samas leidis riigikohus, et maakohtu menetluses rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

Nimelt kaebas Vahuri kaitsja Mihkel Gaver 6. jaanuari maakohtu vahistamismääruse peale, mis anti välja Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotlusel. Kohus ja prokuratuur uskusid, et Vahur võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid.

Gaver aga taotles määruse tühistamist ja Vahuri vahi alt vabastamist.

Esiteks leidis Gaver, et Vahur on tapmise algusest peale omaks võtnud ja andnud ka ütlusi. Gaveri kinnitusel ei õigusta ainuüksi teo raskus kriminaalmenetluse ajaks vabaduse võtmist ning uue kuriteo ohule ei viita midagi.

Samuti tõi Gaver välja, et maakohtu kohtuniku digiallkiri on vahistamismäärusel kehtetu, sest kohtulahendit ei allkirjastanud kõik kohtukoosseisu liikmed.

Ringkonnakohus tühistaski 30. jaanuaril maakohtu 6. jaanuari määruse ja saatis vahistamistaotluse uuesti maakohtusse. Gaveri määruskaebus rahuldati ja Vahur vabastati vahi alt.

Ka ringkonnakohus leidis, et digiallkiri on kehtetu ja kohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

Samal päeval väljastas maakohus uue määruse, mille alusel võeti Vahur aga uuesti vahi alla.

Gaver esitas uuesti kaebuse – ta protestis, et ringkonnakohus saatis määruse uuesti maakohtule arutamiseks. Samuti taotles ta uue määruse tühistamist.

Riigikohus leidis, et maakohtu menetluses rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtuniku digiallkiri oli määrusel kehtetu. Seetõttu nõustus ka riigikohus, et esialgne määrus tuli tühistada. Nõue, et kohtulahendi peavad allkirjastama kõik kohtukoosseisu liikmed, laieneb ka kohtuasja ainuisikuliselt lahendavale kohtunikule.

Samas ei heida riigikohus seda ette, et vahistamistaotlus maakohtule tagasi uueks arutamiseks saadeti. Riigikohus jättis tänase otsusega ringkonnakohtu 30. jaanuari määruse muutmata ja kaitsja Gaveri kaebuse rahuldamata.

Mullu 27. oktoobril veidi enne kella 14 avas 15-aastane poiss Viljandi Paalalinna koolis tunni ajal relvast tule, mille tagajärjel sai surma sama kooli saksa keele õpetaja Ene Sarap. Tulistaja oli sama kooli 9. klassi õpilane ning veretöö ajal viibis samas klassiruumis peale õpetaja veel neli inimest.

Poiss avas tule oma isa seaduslikust relvast. Praegu on teada, et tulistamiseks kasutatud relv asus poisi elukohas lukustatud relvakapis.

Noorukil puudub varasem kriminaalne taust.

Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi alusel. Süüdimõistmise korral saab poissi karistada maksimaalselt 10-aastase vangistusega.

Vahuri kriminaalasi tuleb arutlusele septembris.

Tagasi üles