/nginx/o/2010/02/04/306724t1hdf00.jpg)
Postimees.ee poole pöördus mees, kelle sõnul on tema töötul kaasal keeruline uut ametit leida, sest enamus tööpakkujaid soovivad vene keele oskust.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga hinnangul on vene keele oskus inimesele oluline konkurentsieelis tööturul, sest see annab kindlasti kandidaadile lisapunkte juhul, kui muude näitajate poolest on kandidaadid võrdsed.
Taliga sõnul eelistab tööandja paratamatult töötajat, kes sama palga eest suudab tema kliente võimalikult hästi võimalikult mitmes keeles teenindada.
«Samas aga on oluline, et nüüd, kui majanduskasv loodetavasti hakkab kasvama ja ettevõtete olukord paraneb, leiaksid tööandjad ka rohkem võimalusi panustada olemasoleva personali teadmiste ja oskuste täiendamisse ja arendamisse,» lisas ta.
Samas sõltub vene keele oskuse vajadus Taliga hinnangul eelkõige sellest, millises valdkonnas ja millisel töökohal inimene töötab. Näiteks on vene keele oskus Eestis oluline pea kõigis valdkondades, kus on otsene kokkupuude vene keelt kõneleva elanikkonnaga.
Vähem võib Taliga arvates vene keelt vaja minna väiksemates asulates, kus elanikkond on valdavalt eestikeelne, või töökohtadel, kus puudub vajadus suhelda otse klientidega.
Riigiasutuste ja erasektori erinevuse puhul võime ainult eeldada, et kui töö iseloom ei eelda venekeelse klientuuri teenindamist, siis ilmselt ei nõuta ka vene keele oskust. Samas tõstis Taliga esile, et asutustes nagu töötukassa, haigekassa, maksu- ja tolliamet ja mujal, kus on teenindussaalid, on ka venekeelne klienditeenindus oluline.
Taliga sõnul peaks töötu aga kindlasti pöörduma töötukassasse, sest seal omatakse ülevaadet vabadest töökohtadest ja neile esitatavatest nõudmistest. Samuti aidatakse välja selgitada, millised on inimese väljavaated saada tööd. Samuti pakutakse seal töö saamiseks vajalikku koolitust just selles valdkonnas, mis tööotsija jaoks raskusi valmistab.