/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/10/12/448012t1hce1b.jpg)
Kümne aastaga on välismaal töötavate eestlaste seas hüppeliselt suurenenud oskus- või käsitööliste osakaal, samas on vähenenud tippspetsialistide osakaal, selgub värskest Eesti inimarengu aruandest.
Inimarengu aruanne: välismaal töötajate seas on kasvanud oskustööliste osakaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogumiku «Eesti inimarengu aruanne 2014-2015. Lõksudest välja?» rändele keskenduvast peatükist selgub, et kui 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli välismaal töötajate ametialane struktuur sarnane ametialase jaotusega Eestis, siis 2011. aasta rahvaloenduse andmetel leidis aset «oluline nihe sinikraede kasuks».
Kui 2000. aasta loenduse ajal töötas oskus- või käsitöölisena 19 protsenti välismaal töötajatest, siis 2011. aastal oli vastav protsent koguni 47. Samas langes tippspetsialistide osatähtsus 12 protsendilt viieni.
Samas toovad aruande koostajad esile, et kuigi tippspetsialistide osatähtsus välismaal töötajate seas vähenes oluliselt, suurenes samas nende üldarv. Seda ennekõike tänu asjaolule, et välismaal töötajate üldarv oli oluliselt suurenenud.
Ulatuslikus «sinikraede» osatähtsuse kasvus 2011. aastaks oli peamiselt põhjus Soomes töötajate ametialane jaotus. Soomes töötajatest moodustasid juhid ja tippspetsialistid 2011. aastal vaid kuus protsenti, oskustöötajate ja käsitööliste osatähtsus oli aga koguni 59 protsenti.
Aruande koostajad märgivad, et Eestist välismaale tööle siirdunud meestest liikus karjääriredelil ülespoole 14, naistest aga 23 protsenti. Samas allapoole liikujaid oli aga märksa enam – meestest 42 ja naistest 34 protsenti.
Ka teevad kõrgharidusega inimesed välismaal tihtilugu haridustasemele mittevastavat tööd. Nii näiteks töötas Eestis kõrgharidusega töötajatest tippspetsialisti ametikohal 38 protsenti, välismaal töötajatest aga vaid 22 protsenti.
Soome puhul töötas vaid 18 protsenti kõrgharidust omavatest tippspetsialistina, enamik oli pigem hoopis oskus- või käsitöölise ametis. Kümnendik Soomes töötavatest kõrgharidusega inimestest olid ametis lihttöölisena ning ka see näitaja ületas mitmekordselt Eesti jaotust.
«Seega kujundab Soome väga olulisel määral välismaal töötavate kõrgharidusega inimeste keskmist ametialast jaotust. Kui Soome analüüsist kõrvale jätta, ei erineks kõigi teiste sihtriikide arvestuses kõrgharidusega töötajate ametialane jaotus enam niivõrd palju Eesti vastavast jaotusest,» seisab aruandes.
Uuringu koostajad märgivad, et näiteks Belgia ja USA puhul on välismaal töötavate eestlase seas suurem osatähtsus «valgekraedel» ja kõrgema haridustasemega inimestel, kuna neis riikides paiknevad rahvusvahelised institutsioonid.
Teistest riikidest eristusid veel Austraalia ja Venemaa. Austraalias töötavad ülekaalukalt nooremad inimesed, Venemaa aga eristus teistest seetõttu, et seal töötavate inimeste emakeel on valdavalt vene keel.
Soome profiiliga olid üsna sarnased ka teised Põhjamaad – just seal töötavate suhteliselt madala haridustaseme, meeste ja sinikraede ülekaalu tõttu.
Uuringu koostajad märgivad, et välismaal töötamine on paljude jaoks võimalus nii töötust vältida kui ka enese ja pere majanduslikku heaolu parandada. Nii aitas võimalus välismaale tööle siirduda oluliselt vähendada kriisi ajal kõige enam kannatanud ehitussektoris töötanute töötusriske. Ka annab välismaal töötamine uusi kogemusi ja oskusi nii tööalaselt kui ka näiteks keeleõppimise mõttes.
Samas toob välismaal töötamine kaasa olukorra, kus pere majanduslik seis küll pigem paraneb, kuid omavahelised sidemed võivad nõrgeneda, mis jällegi tähendab suuremat ohtu, et pere võib laguneda.
«Välismaal töötamine otseselt Eesti demograafilist olukorda ei mõjuta, küll aga suurendab tõenäosust jäädagi välismaale,» seisab aruandes. «Et Eestist lahkujaid on enam nooremate hulgas, võib väljaränne oluliselt mõjutada näiteks sündide arvu Eestis.»