/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/05/29/4121665t1he147.jpg)
Keskmine Eestist väljarändaja on pigem noor ja vallaline naine, väljarändajate seas on selgelt enim esindatud teenindustöötajad ja töötud, selgub värskest Eesti inimarengu aruandest.
Keskmine Eestist väljarändaja on pigem noor ja vallaline naine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogumiku «Eesti inimarengu aruanne 2014-2015. Lõksudest välja?» väljarände ulatusele ja põhjustele pühendatud alampeatüki autorid toovad esile, et Eesti ajaloo esimene suurem rändelaine algas 19. sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni.
Sellel ajal lahkus Eestist ligikaudu 200 000 inimest, peamiselt Venemaale. Teine suur väljarände laine oli 1944. aasta, kui Eestist lahkus teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel ligikaudu 80 000 inimest.
Eestist väljarände kolmas suurem laine langeb iseseisvuse taastamisele järgnenud aega. Ühtekokku lahkus pisut enam kui kahe aastakümnega Eestist ligikaudu 200 000 inimest ehk umbes sama palju kui esimese väljarändega. «Ühe väikese riigi kohta on see väga suur rahvastikukadu, mis jääb suhtarvudes väljendatuna alla vaid esimesele väljarändele,» seisab alampeatükis.
Taasiseseisvuse ajal lahkunud 230 000 inimesest moodustas samas umbes 170 000 muukeelne rahvastik ning selles andsid tooni siin üheksakümnendate alguses lahkunud Vene armeega ja sõjatööstusega seotud inimesed.
Esimese nüüdisaja ulatusliku väljarände mõjutegurina toovad aruande koostajad esile nõukogude aja suure sisserände. «Kui nõukogude aastatel eristus Eesti (ja ka Läti) teistest Ida-Euroopa riikidest suure sisserände poolest, siis needsamad sisserändajad kujundavad oluliselt määral tänase väljarände ulatust,» seisab aruandes.
Ka toob aruanne esile, et lisaks 1990ndate tagasirändele näitavad 2011. aasta rahvaloenduse tulemused, et ka 2000ndatel on muudest rahvustest elanike negatiivne väljarände saldo suurem kui eestlastel.
Aruande koostajad märgivad, et kaks teist väljarände struktuurset tegurit – demograafiline koosseis ja elatustasemete erinevus Lääne-Euroopaga – on Ida-Euroopa riikides sarnased. Demograafiline koosseis tähendab eelkõige seda, et peamises rändevanuses ehk 20ndates eluaastates on kõikjal Ida-Euroopas suured, 1980ndatel sündinud põlvkonnad. Elatustasemete erinevus riikide vahel «suunab» aga mitmesugustel põhjustel inimesi vähem jõukamatest jõukamatesse riikidesse.
«Viimase viie aasta majanduskriis on Eesti väljarändejõe väga kiirelt voolama pannud. Selliste negatiivsete põhisuundumuste varjus on väikeseks lohutuseks siiski see, et muist lahkujaid tuleb Eestisse ka tagasi,» seisab alampeatükis.