/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/11/01/1404834t1h38da.jpg)
USA suursaatkonna kultuuri- ja pressiatašee Bradley Hurst kinnitas, et saatkonnal on tõepoolest programm tuvastamaks kahtlast tegevust hoone lähedal, kuid Hursti väitel pole tegu salajase luureprogrammiga.
USA saatkond: vajadus kaitse järele tekkis pärast rünnakuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil tõepoolest on programm tuvastamaks kahtlast tegevust meie hoonete lähistel. See on tavapärane osa turvameetmetest, kuna meie töötajate ja külaliste – nii eestlaste kui ka ameeriklaste – turvalisus on üle maailma Ühendriikide valitsuse prioriteet.
Üksus, nagu selle nimigi ütleb, on mõeldud selleks, et tuvastada Ameerika Ühendriikide saatkondade ja konsulaatide jälgimist väljastpoolt USAd. Tegu pole salajase ega luureprogrammiga,» selgitas USA suursaatkonna kultuuri- ja pressiatašee Bradley Hurst.
Ta kinnitas, et vajadus kaitse järele tekkis pärast selliseid kohutavaid terrorirünnakuid nagu pommirünnakud Nairobi ja Dar es Salaami saatkonnale 1998. aastal.
«Sealsete rünnakute eel olid meie missioonid juba mõnda aega olnud terroristide vaenuliku jälgimise all. Kahjuks ei ole ükski riik terroriohu vastu immuunne. Me austame täiel määral kohalikke seadusi ja meie turvalisusmeetmed on sündinud Eesti valitsusega läbi rääkides.»
Postimees kirjutas täna, et USA suursaatkonna salajane üksus jälgib juba aastaid pealinna tänavatel liikuvaid inimesi, kogub turvalisuse tagamise põhjendusel isikuandmeid ja kannab kahtlaselt käitujad üleilmsesse terroriandmebaasi. See kõik toimub Eesti siseministeeriumi heakskiidul ja politsei kaasabil.