Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Kristina Kallas: kaitse saanud pagulastele võiks Euroopa sisepiirid lahti teha (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kristina Kallas
Kristina Kallas Foto: Peeter Langovits

MTÜ Pagulasabi juht Kristina Kallas leiab, et pagulaste sunniviisilise laialijaotamise asemel võiks rahvusvahelise kaitse saanud inimestele Euroopa piirid lahti teha ja lasta neil endil liikuda riikidesse, kus nad elada tahavad.

Kallas ütles täna BNS Live'i pagulaspoliitika teemalises vestlusringis, et pagulaste sunniviisiline mööda Euroopat laiali jaotamine – eriti kohtadesse, kes ei ole valmis neid vastu võtma – ei ole hea lahendus.

Kallase sõnul häirib teda see, et pagulastele ei kehti Euroopa Liidu sisene vaba liikumine. «Praegu kehtib Eesti välja antud elamisluba ainult Eesti riigi territooriumil ehk see inimene ei saa ise valida, kus riigis oleks talle kohanemine kõige mugavam. Nii et ta on mingil määral Eesti sunnismaine. See ei ole õiglane ja tekitab juurde lisaprobleeme,» rääkis Kallas.

Kallase hinnangul peaksid liikmesriigid hakkama tunnistama ka üksteise positiivseid otsuseid.

«Kui lasta piirid lahti ja lubada inimestel ise valida teatud liikumisteid Euroopa sees, siis ma tean riike, kellele see ei meeldi, aga minu meelest oleks see palju mõistlikum lahendus,» ütles Kallas.

Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas pidas seda totaalselt ebarealistlikuks mõtteks. «Sel on kindlad põhjused, miks piirid teatud ulatuses kinni on ja miks ei saanud tööjõud kohe liikuda pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga,» ütles ta. Lobjakas arvas, et sel juhul läheksid kõik elamisloa saanud kohe Londonisse, Pariisi või mujale, kus meeldiv on.»

Ehkki arvutusi pole tehtud, on Kallase hinnangul umbes kolmandik pagulasi selliseid, kes on Eestis saanud varjupaiga ja pärast riigist lahkunud.

Kallas märkis, et pagulastel läheb Eestis kohanemine väga raskelt, võib-olla seepärast, et eestlased ei ole olnud väga paindlikud. Samas tõi ta näite inimesest, kes sai Itaalias varjupaiga ning otsis seejärel poolteist aastat tööd, aga ei leidnud. Siis hakkas ta põhja poole liikuma lootusega jõuda Soome. «Vahepeal jäi Eesti ette, peatus siin ja nüüd saab hästi hakkama. Vahepeal oli ta küll illegaal, aga tänaseks on saanud ka Eestis legaalse eksistentsiaalse vormi.» Seetõttu mõistis Kallas Itaalia muret ja vajadust pagulasi ümber paigutada.   

Märksõnad

Tagasi üles