Riigikohus tunnistas kohtuasjade kõrged riigilõivud osaliselt kehtetuks

Riigikohus. Foto: Toomas Herm

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas osaliselt õiguskantsleri taotluse ja tunnistas osa kõrgeid riigilõive puudutavast seadusest põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 

Riigikohtu otsuse järgi tuleb nüüd üle 500 000 euro maksva tsiviilasja puhul riigilõivu maksta vaid 3400 eurot. Seni kehtinud seaduse järgi tuli sel puhul maksta riigilõivu 3400 eurot pluss 0,25 protsenti hagi summast, kuid mitte enam kui 10 500 eurot.

Uus kord kehtib senikaua, kuni seadusandja kehtestab tsiviilkohtumenetluse jaoks uue riigilõivumäärade ülempiiri.

Õiguskantsler vaidlustas 22. detsembril 2014 riigikohtusse pöördudes kõik riigilõivumäärad, mis ületavad 1100 eurot. Ta põhjendas seda justiitsministri prognoosiga, mille alusel ei kulu riigil tsiviilasja arutamiseks esimeses kohtuastmes üle 1100 euro. Õiguskantsleri hinnangul ei saa riigilõivu käsitada hinnana, millega isik ostab riigilt õigusemõistmise teenust. Samuti ei pea tema arvates kohtusse pöördunud inimene maksma kinni kulu, mis tekib kohtusüsteemile tema asja arutamisest ega ka panustama üldisemalt riigieelarve tuludesse.

Kolleegium selgitas, et riigikohtu üldkogugi on varem leidnud, et kohtulõivu võimalikku eesmärki teenida riigile tulu ja finantseerida sellest riigi muid kulutusi ei saa lugeda seaduslikuks. Samas on põhjendatud otsus arvestada riigilõivumäärade kehtestamisel seda, kui suur on rahaline nõue kohtuvaidluses.

Kolleegium märkis oma otsuses, et kahtleb kohtuasja lahendamiseks tehtavate kulutuste täpse suuruse arvutamise võimalikkuses. Erinevalt justiitsministeeriumi prognoosist on riigikogu statistika järgi 2015. aastal 44-st tsiviilasja liigist 26 juhul tsiviilasja keskmiseks kuluks ringkonnakohtus üle 2000 euro. «Seega on oluliselt rohkem kui pooltest tsiviilasjade liikidest asja kohtuliku arutamise keskmine kulu ringkonnakohtus suurem kui 2000 eurot ehk oluliselt suurem õiguskantsleri pakutud piirmäärast 1100 eurot,» märkis riigikohtu kolleegium.

Kuna tegemist on keskmiste kuludega maa- ja ringkonnakohtutes, on suures osas tsiviilasjadest tegelik kohtulik kulu järelikult veelgi suurem.

Seetõttu ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et kõrgeim lõivumäär 3400 eurot ületab ilmselgelt tsiviilasja lahendamise tegelikke kulusid. «Samas on selge, et kuna eeltoodud /--/ statistika järgi on kõrgeimaks keskmiseks kulumääraks 2360 eurot 90 senti, ületab /--/ kohtulike lõivude lagi 10 500 eurot oluliselt tegelikke kohtulikke kulusid tsiviilasja lahendamisele,» seisab kolleegiumi otsuses.

10 500 euroni küündiv riigilõivumäär tsiviilkohtumenetluses ei ole mõõdukas ennekõike füüsiliste isikute kohtuliku kaitse õiguse suhtes. Riigikohtu hinnangul pole välistatud, et füüsiliselt isikult nõutav kuni 10 500 euro suurune riigilõiv muudab tema kohtusse pöördumise õiguse illusoorseks. Seda enam, et isegi kui menetlusabi korras inimene hagi esitamisel lõivust vabastatakse, peab kohtus kaotuse korral inimene selle summa riigile ikkagi ära maksma.

Kokkuvõttes leidis riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegium, et riigilõivuseaduses sätestatud rahalise kohustuse lagi, mille järgi tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro, ei ole mõõdukas. Kuna kolleegium leidis, et vaidlustatud lõivumäärad kuni 3400 euroni ulatuvas osas ilmselgelt ei ületa tsiviilasja lahendamise tegelikke kulusid, tuleb seni, kuni seadusandja kehtestab uue riigilõivumäärade ülempiiri, tasuda tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro riigilõivu 3400 eurot.