Pildid ja video: miinitõrjujad õhkisid Tallinna lahel meremiini

Merevägi õhkis täna pärastlõunal Tallinna lahes Aegna ja Naissaare vahelisel merealal Teisest maailmasõjast pärineva Saksa päritolu meremiini.

TMB-tüüpi meremiin lebas Tallinna lahes 18 meetri sügavuses ning selle leidsid rahvusvahelisel miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit 2015 osalevad miinijahtijad.

Saka mereväes Teise maailmasõja ajal kasutud TMB-tüüpi põhjamiinid sisaldasid enamasti 550 kilogrammi heksaniiti. Heksaniit on trotüülist suurema võimsusega lõhkeaine, mis töötati välja enne Esimest maailmasõda Saksamaal. Heksaniit sisaldab 60 protsendi ulatuses trotüüli ja 40 protsendi ulatuses heksanitrodifenüülamiini.

Tallinna lahel käivat miinitõrjeoperatsiooni juhib NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülem kaptenleitnant Peter A. J. Bergen Henegouwen, kelle sõnul on erinevate dokumentide järgi Esimese ja Teise maailmasõja ajal lastud Tallinna lahe piirkonda 26 000 meremiini, millest enamik lebab siiani merepõhjas.

Kaptenleitnant Henegouweni sõnul ei tohiks laevad Tallinna lahes lasta ankrut ohutus mõttes merepõhja mujal, kui ainult kontrollitud aladel, kuna meremiinid on hoolimata oma vanusest endiselt ohtlikud. Ta meenutas, et kümne aasta eest tõmbasid kalurid Põhjamerel kalalaeva tekile 65 aastat vana Teisest maailmasõjast pärineva lennukipommi, mis plahvatas ja tappis kolm inimest.

«Need lõhkekehad on siiamaani väga ohtlikud ja keegi ei tea, kui kaua aega see võtab, et loomulikud protsessid need ohutuks muutuksid. See võib võtta aega veel 100 aastat,» rääkis kaptenleitnant Henegouwen.

Teisipäeval miinitõrjeoperatsiooni jälginud kaitseminister Sven Mikseri sõnul näitas tänane päev palju Eesti mereväe ja liitlaste miinitõrjevõimekusest.

«Läänemerre on jäänud väga palju Esimestest ja Teisest maailmasõjast lõhkemata jäänud lõhkekehasid. Võimekuse kasvu näitab kasvõi see, et tänavu on tegemist rekordilise harjutusega, kui lugeda kokku leitud, identifitseeritud ja õhitud miinid,» ütles Mikser.

Eesti mereväel on praegu välja arendatud vaid miinijahtimise võimekus. Kaitseminister tõdes, et Eesti on väike ja piiratud ressurssidega riik.

«Kui meie ressursid oleksid ammendamatud, siis saaks ka mereväe võimekusi arendada mitmes suunas. Miinijahtimine on meie mereväe pikaaegsetes arengukavades identifitseeritud prioriteese valdkonnana. Selle võime hoidmise ja arendamisega tuleb kindlasti tegeleda,» lausus ta.

Mikser märkis, et Eestil ei jookseks kindlasti mööda külgi maha merepildi situatsiooniteadlikkuse võimelus, et eelhoiatusaega pikendada, samuti rannakaitse ja laevatõrjevõimekus. «Aga on selge, et Eesti sugusel väikeriigil ei ole võimalik kõiki võimeid omandada ega arendada ja paljude võimekuste osas tuleb teha head koostööd liitlastega,» sõnas kaitseminister.

Tänahommikuse seisuga on Open Spiriti käigus leitud 137 meremiini ja kaheksa muud lõhkekeha, tegemist on Eesti vetes korraldatud miinitõrjeoperatsioonide rekordiga. Leitud lõhkekehadest on tehtud kahjutuks 37.

Enamus tänavu Open Spiriti raames leitud lõhkekehasid lebas merepõhjas Naissaare ja Aegna saare ümbrusesse jäävast operatsioonialal. Sealt on tänahommikuse seisuga leitud 114 meremiini ja 19 muud lõhkekeha, neist 19 on tehtud kahjutuks.

14.- 29. maini kestvast miinitõrjeoperatsioonist Open Spirit 2015 võtab osa 15 riiki, 18 laeva ja seitse tuukrimeeskonda. Tegemist on käesoleva aasta suurima miinitõrjeoperatsiooniga Balti riikides, milles osaleb kokku üle 800 mereväelase Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Eestist, Hollandist, Kanadast, Leedust, Lätist, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Taanist ja Ühendkuningriikidest.

Eesti merevägi osaleb miinitõrjeõppusel miinijahtijatega Admiral Cowan ja Sakala ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja. Lisaks ligikaudu sajale Eesti mereväelasele osaleb miinitõrjeoperatsioonil ka kümmekond Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlast, kes annavad oma panuse staabiohvitseridena operatsioonistaabis, laevaohvitseridena mereväe laevade ning läviohvitseridena liitlaste laevadel.

Operatsioonil on kolm tegevuspiirkonda - Tallinna laht, Irbe väin ning Muhu ja Saaremaa rannik. Tallinna lahes ja Irbe väinas tegutsevad miinitõrjelaevade grupid, kelle ülesanne on avastada ning kaardistada või teha kahjutuks nende tegevuspiirkonnast leitud lõhkekehad. Saaremaa ja Muhu saare rannikuvetes tegutsevad seitsme riigi miinituukrite meeskonnad ning Eesti mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaev Tasuja.