Vassiljev: toimetulekutoetus ei võta pagulaselt töömotivatsiooni

Rannar Vassiljev. Foto: SCANPIX

Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev (SDE) pole nõus väitega, et alampalk ja toimetulekutoetus on peaaegu võrdsed ega motiveeri keeleoskamatut pagulast tööle minema. Kui aga tööleasumine võtab õiguse tasuta keeleõpet saada, siis seda peaks tema hinnangul küll muutma.

Postimees kirjutas täna Pakistanist põgenenud Maroof Muhammadist, kes pole eesti keelt nii selgeks saanud, et töötada kohal, kus teeniks üle miinimumpalga. Seega on mehel valida, kas töötada miinimumpalgaga ja õppida eesti keelt tasu eest või olla töötu, elada sotsiaaltoetusest ja käia tasuta keelekursustel. Majanduslikult on talle viimane variant kasulikum.

«Toimetulekutoetus nüüd päris sama kõrge küll pole kui alampalk, seal on vahe ikka sees,» polnud Vassiljev sellega nõus. Ta rääkis, et mõlemad, nii alampalk kui toimetulekutoetus, peaksid tõusma.

«Toimetulekutoetus peab kindlasti toimetuleku teataval määral tagama. Aga ma ei saa nõustuda väitega, et vahe alampalgaga oleks nii väike, et ei peaks tööle minekut motiveerima,» lausus minister.

Alampalk on täistööajaga töötamisel 390 eurot. Vastavalt 2015. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiir tänavu perekonna esimesele liikmele 90 eurot kuus, teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 72 eurot kuus. Muhammad elab koos naise ja kahe alaealise lapsega.

Küll aga pole Vassiljevi hinnangul mõistlik, et töösuhte tekkimisel tasuta keeleõppe õigus kaob.  «Ma ei julge peast öelda, kas see ka nii on, aga kui tööle minekut pärsib see, et keeleõpe muutub tasuliseks, siis seda reeglit tasub küll üle vaadata. Need ei peaks olema nii jäigalt seotud.»

Vassiljev lisas, et kuna pagulasteema on järjest aktuaalsemaks muutunud, tuleks kogu nende toetuste paketile uuesti tõsisemalt otsa vaadata. Katlemata on oluline, et kui pagulased siia tulevad, siis inimesed leiaksid kiiresti oma koha ühiskonnas ja osalemine tööturul on üks osa sellest,» märkis ta. 

Töötukassa juht Meelis Paavel ei osanud öelda, kui palju pagulasi on töötuna arvel ja kui palju tööle saanud. «Me ei erista töötuna registreeritute hulgast pagulasi. Nõustame ja osutame töölesaamiseks teenuseid kõigile seaduslikult Eestis viibivatele ja siin tööd otsivatele inimestele vastavalt igaühe vajadustele,» lausus ta.

«Kindlasti oleks aga Eestis üldse vaja leida tänasest rohkem võimalusi täiskasvanute tasuta tööalaseks täiend-või ümberõppeks, et inimene, kes soovib omal algatusel õppida ja seeläbi endale tööturul paremaid väljavaateid kindlustada, ei peaks tasuta kursustele pääsemiseks end töölt lahti võtma,» lisas Paavel.