/nginx/o/2009/08/21/224218t1hc468.jpg)
Kriminaalmenetlust juhtiv prokuratuur kahtlustatavate või süüdistatavate täisnimesid reeglina ei avalikusta, küll aga tuleb neil kinnitada tõest infot, kui ajakirjandus on nimed teistest allikatest teada saanud.
Prokuratuur: meie reeglina inimeste nimesid ei avalikusta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon saatis õiguskantslerile kirja, paludes tema erapooletut seisukohta, kas õigusriigile on normaalne selline õiguspraktika, kus avalikkusele mitte tuntud inimesed pannakse avalikku häbiposti enne kohtuotsuse langemist.
«Prokuratuur räägib oma pressiteadetes ainult eesnimedest ja ka neist vaid sel juhul, kui tegu on tavapärase nimega,» kinnitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai. «Kui on unikaalne eesnimi, mille järgi inimene võib ikkagi olla identifitseeritav, me nime pressiteatesse ei pane.»
«Ühe erandina on toodud inimeste täisnimed sel juhul, kui süüdistus esitatakse nii firmale kui selle esindajale. Siinkohal on Andmekaitse inspektsioon asunud seisukohale, et andmeid, mis on avalikest registritest nii või naa kättesaadavad, pole ametiasutustel põhjust varjata,» lisas Tammai.
«Meie ei saa midagi teha selle vastu, kui ajakirjandus ise nimed sisse toob. Kui nimi on õige, siis tavapäraselt me seda ka kinnitame. Siin on eesmärk vältida spekulatsioone nende inimeste ümber, kes ei ole asjasse segatud. Meie omal initsiatiivil nimesid välja ei anna,» kinnitas ta.
Tema sõnul saab ajakirjandus sageli süüdistatavate täisnimesid teada näiteks kohtukalendritest.
Näiteks viimati avalikuks saanud Tallinna transpordiameti ametnike korruptsioonijuhtumis avalikustas Vello Lõugase nime esmalt oma pressiteates Raepress.
«Eestis on kujunenud praktika, kus õiguskaitseorganid edestavad regulaarset pressiteateid kriminaalmenetluse kohta süüdistavate ja kahtlustavate nimedega. Selline praktika toob kaasa kõrgendatud meedia ja avalikkuse tähelepanu süüdistatava või kahtlustatava isiku ning nende lähedaste või alaealiste pereliikmete suhtes,» seisab kirjas. «Seda püütakse õigustada avaliku huviga, mis kindlasti ei vasta alati tõele,» märkis Rahumägi.
Komisjoni istungil tõstatus küsimus seoses kaitsepolitseiameti 2008. aasta aastaraamatus avaldatud sõjaväelase süüdistamisega riigisaladuse lekitamise kohta, mille osas on nüüdseks kohtumenetlus ilma süüdimõistva otsusega lõpetatud.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja märkis, et kui inimene leiab, et nime avaldamisega on tema õigusi rikutud, saab ta pöörduda kaebusega andmekaitseinspektsiooni poole.