Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Rõivas: Eesti ei tohiks olla põgenike suhtes allergiline

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Eesti peaminister Taavi Rõivas, Soome peaminister Alexander Stubb, Prantsuse president Francois Hollande ja Gruusia peaminister Irakli Garibašvili Riias Euroopa Liidu idapartnerluse teemalisel tippkohtumisel.
Eesti peaminister Taavi Rõivas, Soome peaminister Alexander Stubb, Prantsuse president Francois Hollande ja Gruusia peaminister Irakli Garibašvili Riias Euroopa Liidu idapartnerluse teemalisel tippkohtumisel. Foto: ALAIN JOCARD/AFP

Peaminister Taavi Rõivase hinnangul ei tulnud Riias toimunud idapartnerluse tippkohtumiselt tulemust, mida mõned riigid, kaasa arvatud Eesti, oleks lootnud, aga samas nentis Rõivas, et Ukraina ja Gruusia viisavabadusega seotud küsimused said päris korraliku vastuse, samuti ei tohiks Eesti tema hinnangul põgenikeküsimuses allergiline olla.

«Kui oleks ise selle resolutsiooni kirjutanud sõna sõnalt, siis küllap oleks nii mõneski kohas kasutanud natuke karmimat ja otsesemat sõnastust,» tunnistas Rõivas saatele «Välisilm» antud intervjuus, vahendas ERR Uudised.

Kui idapartnerluse osas sooviks Eesti piltlikult öeldes «gaasi» anda, siis põgenike küsimuses sooviks Eesti pigem pidurit tõmmata, Taavi Rõivas antud väitega päris nõus ei olnud, sest tema hinnangul ei saa Eesti ignoreerida Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas toimuvat humanitaarkriisi.

«Selline käitumine oleks väga lühinägelik ja rumal lahendus probleemile,» tunnistas Rõivas, kes lisas, et Eesti on avatud ning mõtleb kaasa, kuidas kriisi lahendada, tema arvates tuleks põgenike kriisi lahendamisse panustada nii rahaliselt kui ka osaleda piirivalve missioonil, samuti ütles Rõivas, et Eesti ei peaks olema põgenike suhtes allergiline ja kindlasti peaksime vastu võtma ka mõned inimesed, kes pagevad kriisikolletest.

«Leian, et kui Euroopa Komisjon jätkab väga jonnakat joont, siis tekitab see vastumeelsust ja tulemus on see, et meie ühiskond pole üldse valmis probleemi lahendamisele kaasa aitama,» rääkis Rõivas, kelle arvates ei tohiks komisjoni poolt määratav kvoot olla üle Eesti reaalse võimekuse.

Tagasi üles