Politsei saadab roolijoodikud koolitusele

Politseinik autojuhi kainust kontrollimas. Foto: Andres Haabu

Politsei alustas mullu mais Lõuna-Eestis pilootprojekti, saates purjuspäi autoroolist tabatud sõidukijuhid koolitusele, võimaldades neil selle eest maksta trahvi ainult miinimummääras.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja järelevalve büroo juhtivspetsialist Pille Luiga ütles Postimehele, et roolijoodikute koolitusprojekt algas aasta tagasi Lõuna-Eestis, kuna just selles piirkonnas on kõige suurem alkoholi mõju all tabatud juhtide arv.

Praeguseks on koolituse läbinud 275 Lõuna-Eesti sõidukijuhti, kellest on uuesti politseile vahele jäänud neli protsenti. «Esimese aasta põhjal on veel vara põhjalikke järeldusi teha. Projekti põhjal järelduste tegemiseks tuleks programmi läbinud sõidukijuhte pikema aja jooksul jälgida,» lausus ta.

Pilootprojekti raames sai alkoholi tarvitanud sõidukijuht ise valida, kas ta osaleb tasuta koolitusel ja maksab oma teo eest miinimumtrahvi või loobub koolitusest ja maksab suuremat trahvimäära.

«Praegu valiti koolitusele pigem sellised inimesed, kes on väiksema promilliga vahele jäänud. Kriminaalse joobega ehk üle 1,5-promillises joobes juhte me koolitusele ei saatnud, kuna sellise puhul on paljudel juhtudel tegemist juba sõltuvusega ja siin oleks tarvis raviteenust,» rääkis Luiga.

Ta märkis, et üldiselt on koolituse läbinud sõidukijuhtide tagasiside positiivne. «Paljudel inimestel on arvamus, et politsei teeb trahve ainult riigikassa täitmiseks ja paljude inimeste esimene emotsioon on selline, et «kas ma tõesti võin maksta väiksema trahvi, kui ma koolituse läbin»,» ütles Luiga.

Sarnane süsteem toimib Saksamaal juba aastaid ning Eestis kasutatakse sama süsteemi väikeste erinevustega. Luiga sõnul töötab see süsteem Saksamaal hästi ning keskmiselt tabatakse seal uuesti alkoholi tarvitanuna sõidukiroolist 3,5 protsenti koolituse läbinud juhtidest.

«Kui me suudame läbi pilootprojekti ära tõestada, et see on efektiivne, siis on meie soovunelm, et alkoholi mõju all olevate juhtide koolitamine võiks olla riiklik süsteem,» ütles Luiga.

Praegu rahastab projekti politsei- ja piirivalveamet. Juhul kui roolijoodikute koolitus peaks minema riikliku süsteemi osaks, peaks juht Luiga sõnul koolituse ise kinni maksma. Kui palju koolitus riikliku süsteemi osana maksma läheks, on keeruline hinnata. Luiga hinnangul oleks see praeguste hindade järgi umbes 250 eurot. Koolituse kuludest moodustab suurema osa professionaalsete akrediteeritud liikluspsühholoogide töötasu. Enne süsteemi riiklikult kasutuselevõtmist oleks Luiga hinnangul tarvis teha paar aastat eeltööd ja analüüsida käimasolevat pilootprojekti.

Sõidukiroolist alkoholi mõju all tabatud juhtide koolitusel moodustatakse kümneliikmelised grupid. Koolitus kestab umbes kolm kuud ning selle jooksul tuleb läbida neli 3,5-tunnist õppeprogrammi, lisaks tuleb teha ka kodutööd.

Koolitusi viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus.  Mittetulundusühingu juhatuse liikme, liikluspsühholoog Gunnar Meinhardi sõnul on programmis osalejate jaoks välja töötatud spetsiaalsed töövihikud. Inimestele antakse konkreetseid ülesanded, mille nad peavad ära lahendama.

«Samuti arutatakse gruppides põhjalikult läbi alkoholiga seonduv. Põhjalikult võetakse läbi kogu info, kuidas kujuneb promilli määr ja kuidas alkohol organismis laguneb. Programmi käigus õpitakse selgeks eneseregulatsioon, et kontrollida oma alkoholitarbimist,» rääkis Meinhard.

Koolituse läbijate teadmisi ei kontrollita ja nad ei pea nii-öelda eksamit tegema.

«Hinnanguid nendele inimestele ei anta. See on täiskasvanute maailm, igaüks vaatab ise, kas ta tahab iseennast aidata ja probleemiga tegelda,» ütles Meinhard.

Täna kontrollisid Põhja prefektuuri politseinikud Harjumaa erinevates piirkondades autojuhtide kainust. Nelja tunni jooksul kontrolliti 1027 juhti, kellest kolmel tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused. Ühe roolikeeraja joove oli sedavõrd suur, et sellele järgneb kriminaalmenetlus.

Sel aastal on politsei kõrvaldanud liiklusest ligi 3000 alkoholi tarvitanud autojuhti. Joobes juhi süül on 38 avarii tagajärjel hukkunud kolm ning saanud viga 46 inimest.