Pagulaste kolm komistuskivi

Juhan Saharov Foto: Erakogu

Rahvusvahelise kaitse saanud isikute all peetakse silmas 1951. aasta pagulaskonventsiooni alusel pagulasstaatuse saanud isikuid (kellele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba) ja täiendava kaitse saanud isikuid (vastavalt üheaastane elamisluba), lihtsuse ja lühema keelekasutuse huvides nimetatakse aga tihti mõlemat gruppi koos «pagulasteks».

Johannes Mihkelsoni Keskuse pagulaste tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov (pildil) tõi välja kolm peamist probleemi, millega Eestisse saabunud pagulased silmitsi seisavad.

Viimase viie aasta jooksul on keeleõpe sisserändajatele paranenud, kuid kindlasti on veel arenguruumi. «Siia tulevatel pagulastel on kahe aasta jooksul võimalik saada keeleõppe toetust. Meie tugiisikute abiga otsitakse keelekursused,» selgitas Saharov ja lisas, et pagulased mõistavad keeleõppe olulisust töö leidmisel.