Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Saarts: Reformierakond propageerib ameerikalikku erakonnamudelit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Tõnis Saarts.
Tõnis Saarts. Foto: Peeter Langovits

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi hinnangul näitavad Reformierakonna eilsel üldkogul välja käidud ideed, et erakond soovib Eestisse tuua ameerikalikku erakonna toimimise mudelit, mis Eestis ega ka Euroopas seni levinud ei ole.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk tegi eile toimunud erakonna üldkogul ettepaneku muuta erakonna juhtimine avatumaks ning võimaldada lisaks liikmetele osaleda ka erakonna ideede toetajatel poliitika kujundamises, koosolekutel ja üritustel. «Kui selline mudel leiab erakonnakaaslaste toetust ning üheskoos vaatame vajalikud muudatused üle, siis lähiaastatel võiks meie avatud ja kaasaegne liikmeskond kasvada rohkem kui 50 000 liikmeliseks,» leidis Kukk.

Saarts ütles Postimehele, et nii Euroopa kui ka Eesti erakonnad töötavad üldiselt liikmeskonna põhiselt ning mudel, mida Reformierakond tahab juurutada, meenutab paljuski USA mudelit. Ta tõi välja, et selleks, et erakonnaga seotud olulisi otsuseid teha ja ka presidendikandidaati valida, ei pea USAs tingimata erakonna liige olema. Osaleda võib iga kodanik, kes toetab kas siis vastavalt konservatiivset või liberaalset maailmavaadet.

«Kindlasti ei soovi Reformierakond nii avatud parteimudelit kui USAs, aga kahtlemata on see mudel, mida propageeritakse, pigem USA kui Euroopa erakonnamudeli nägu. Kuivõrd haakub see Eesti seniste erakondlike traditsioonidega, on vägagi küsitav,» lisas politoloog.

Ühtlasi käis Kukk eile välja idee kaotada erakonnas kohustuslik liikmemaks. Saartsi hinnangul on liikmemaksu idee mõnes mõttes iganenud, kuna algselt oli selle funktsioon tõesti erakonna rahastamine.

«Tänapäeval on liikmemaksu roll pigem sümboolne ja Eesti erakondade puhul moodustab see kogusissetulekust tõesti vaid üks-kaks protsenti. Kuid mingil määral seob liikmemaksu tasumine inimest erakonnaga, sest kui maksad, siis on sul õigus ka midagi sellest organisatsoonilt vastu nõuda. Laiemaid osalusvõimalusi ja suuremat erakonnasisest demokraatiat, näiteks,» märkis ta, lisades, et seeläbi on liikmel erakonna ees ka teatud kohustused.

Tagasi üles