/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2305817t1h8c94.jpg)
Soomes elavate eesti laste emakeel on ohus, kuna vaid pooled neist õpivad seda, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.
Vaid pooled Soomes elavate eestlaste lapsed õpivad emakeelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekspertide sõnul saab seda olukorda võrrelda Rootsis elavate soomlastega läinud sajandi 60-ndatel ja 70-ndatel, kirjutab ajaleht. Soomes elavad eestlased võimaldavad enda lastele emakeelset haridust selgelt vähem kui näiteks Soomes elavad venelased või ka somaallased. Eesti keeleasjatundjate hinnangul on põhjust tunda muret selle üle, et Soomes elavad eesti lapsed oma keele kaotavad. Ajalehe sõnul on ka paljud soomerootslased aastate jooksul enda emakeele minetanud.
Soomes elavate eestlaste hulka kajastavad andmed on üsnagi erinevad, kirjutab Helsingin Sanomat. Soome statistikaameti andmeil on eesti keelt emakeelena rääkijate arv Soomes viimase kümnendi jooksul kolmekordistunud. Praeguseks elab neid riigis kokku 46 000, kellest alla 18-aastasi lapsi on umbes 9300. Eesti rahvastikuregistris on kas ajutiselt või alaliselt Soomes elavaid Eesti kodanikke ligi 68 000, kellest enam kui pooled elavad Helsingis. Neist enam kui 13 300 on alla 18-aastased.
Emakeelset haridust saavad neist vähem kui pooled. Samas aga saab põhikoolis emakeelset haridust rohkem kui 80 protsenti Vene ja Somaalia taustaga lastest. Helsingi Latokartano kool annab 120 eesti lapsele eesti-soome kakskeelset haridust. Ometi väheneb nende õpilaste arv pidevalt, kirjutab ajaleht.
«Täpset kahanemise põhjust me ei tea,» ütles Latokartano koolis õpetajana töötav Anne Ribelus ajalehele Helsingin Sanomat. «Paljud inimesed võivad mõelda, et panevad enda lapse soomekeelsesse kooli, et nad õpiksid soome keele hästi selgeks. Emakeelt aga aitavad säilitada külaskäigud Eestisse. Paraku sellest ei piisa.»
Ida-Soome Ülikooli õppejõud Laura Assmuth, kelle uurimisgrupp on vaadelnud eestlaste migratsiooni Soome, nimetab seda nähtust intiimsuse illusiooniks. «Eesti perekondadele iseloomulik joon on soov võimalikult kiiresti ja hästi sulanduda Soome ühiskonda, ja üks oluline osa sellest on oskus ning soov õppida hästi selgeks soome keel,» ütles Assmuth ajalehele Helsingin Sanomat. «Tulemuseks on see, et laste emakeel jääb pelgalt kõnekeele tasemele.»
Helsingi Eesti saatkonna konsulaartalituse direktori Kerli Veski sõnul erineb Soomes elavate eestlaste kogukond teistes riikides elavate eestlaste kogukondadest vägagi, sest erinevalt Soomest toimivad seal kultuuriühingud ja lapsed käivad Eesti pühapäevakoolides.