Evelyn Kaldoja: Austav taplus

Evelyn Kaldoja Foto: Andres Haabu / Postimees

Tundes end suhteliselt leigena küsimuses, kas vastus on «jah» või «ei», ning olemata suur rahvahääletuste fänn, leian siiski, et eile homoabielureferendumil käinud Iirimaa pakub suurepärast eeskuju. Selles, millise vastastikuse pieteeditunde ja empaatiaga saab üht sellist debatti pidada.

«Naeruvääristamine on inimese võimsaim relv» ja «Vali sihtmärk, külmuta, isikusta ja polariseeri» – nii kõlavad soovitused kurikuulsa Saul Alinsky varasalvest. Kõik, mida ma iirlaste referendumikampaaniast tean, viitab sellele, et just Alinsky meetoditest käidi seal sihilikult ja suure ringiga mööda.

Üks iiri katoliiklik ajaleht sai umbes kuu aega tagasi kätte homoabielude pooldajate kampaaniajuhise. Sealt selgus, et keelatud on isiklikud rünnakud vastaspoole esindajate pihta ja üldtaktika on tekitada inimestes hea tunne «jah»-hääletamise suhtes. Ega «ei»-kampaania võlgu jäänud: enamasti algasid nende argumendid rõhutamisega, et homoseksuaalsed inimesed on täpselt sama head kui heteroseksuaalsed, ning jätkusid siis mehe ja naise suhte unikaalsuse selgitamisega.