Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/13/7207701t1h18a4.jpg)
/nginx/o/2008/09/08/72526t1h1ea7.jpg)
Sel nädalal annab Eestis hulga kontserte Gruusiast pärit ansambel Shin EgAri. Tulekul on virtuoossete rütmide ja haaravate meloodiate tulevärk, lisaks tantsu ja hoogsat liikumist.
See, et nad SEALT pärit on, on kõige olulisem seetõttu, et Shin EgAri mängib pärimuslikku muusikat. Põimides tundlikult selle läbi džässi, maailmamuusika, roki- ja muude kõladega.
See, et sõjavankrid veerevad SEAL, heidab nende kontserdireisile muidugi lisavarjundi.
Kui nad aga laval kohad sisse võtavad ja lugusid mängima hakkavad, tehes seda erakordse rõõmu, osavuse ja kirega, siis on vaatajail suurepärane võimalus «tulised», «mägede pojad» ja veel mitmed klišeeks korrutatud sõnad hoopis helgemaks tähenduseks ümber suunata.
Suur osa Shini muusikalisest elust keerleb praegu Saksamaal. Nad on õppinud ja lugupeetud muusikud, Zaza Miminošvili ja Zurab J. Gagnidze on juba aastakümneid oma maa juhtivaid kultuuritegelasi.
Eestis mängis Shin esimest korda 2006. aastal, kui osaleti triona Jazzkaarel, suuremas koosseisus ja projekti Edgari nime all esinesid nad 2007. aastal Maailmaküla festivalil Tartus.
Enne ansambli Vilniusse suundumist vastas Shin EgAri bassimees Zurab J. Gagnidze mõnele küsimusele.
Millised Gruusia piirkondade rahvamuusika küljed teid eriti huvitavad?
EgAri-projekt ei esita muusikat mitte ainult Gruusiast (guria, kahheetia, adžaaria, mengreeli, abhaasia, osseetia, svaneetia jne laule ja lugusid), vaid kogu Kaukasusest. Seetõttu kutsumegi seda ibero-kaukaasia stiiliks (Ibeeria on meie kodumaa kunagine nimi).
Nende alade rahvamuusikad on päris erinevad, kuid see muutub sujuvalt Idast Lääne-Gruusiasse ja Põhjast Lõuna-Gruusiasse. Guria laulud on näiteks täiesti polürütmilised ja polüfoonilised, aga kui me läheme ida suunas, muutuvad lood rahulikumaks ja meloodilisemaks.
Kahheetia muusikas võib märgata ka orientaalmuusika mõjusid. Svaneetias, Põhja-Gruusias, on meil väga kõva polüfoonilise laulu traditsioon (kõva nagu kivi – nad elavad kõrgel mägedes) ja mengreeli laulud on meloodilised, ent ikka polüfoonilised jne.
Kas te kuulate teisi laia ilma muusikuid ja kui palju see teie muusikalist käekirja mõjutab?
Arvan, et on väga tähtis teiste muusikat kuulata, sest see aitab sul enesel muusikuna areneda, teeb su muusika rikkamaks. Vastasel juhul pole sinu looming nutikama kuulaja kõrvadele avatud ja muutub ruttu igavaks.
Muidugi, mitte iga muusika ei võida su südant hetkega.
Kuidas te saavutate tasakaalu muusikatehnilise täiuslikkuse ja publiku meele lahutamise vahel?
Shin pole suurem asi meelelahutaja, ent kogu võti on selles, et armastame seda, mida teeme, seetõttu on meil omavahel huvitav ja see kõik kokku kandub edasi ka publikusse. Kord ütles üks kuulaja: «Küll teil õnnestub laval kogu aeg rõõmus olla!»
Kas te praegu pigem väldiksite oma kontserdi poliitilist sõnumit või tahate olla just «poliitilised»?
Enamasti hoiame ennast poliitikaasjadest eemal. Praegu on see veidi keeruline, aga tegelikult teeme endiselt sedasama, mida ikka oleme teinud – see saab nüüd lihtsalt rohkem poliitilise värvingu.
Meie «poliitiline» sõnum on see (ja me ütleme seda oma muusikaga), et ei tohi inimesi siin kaunil maamunal – mis polegi üldse nii suur – lahutada. Me mängime lugusid ka Osseetiast ja Abhaasiast, meil on ka pala, milles me miksime india ja gruusia laule ja oleme saanud kokku ühe terviku, ühe laulu.
On vaja inimesed rahule jätta ja kellelgi pole õigust neid üksteist vihkama panna!
Kontsert
Ansambel Shin EgAri (Gruusia)
Täna Tartus Genialistide klubis, 10. sep-tembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis, 11. septembril Pärnu teatris Endla ja 12. septembril Kuressaare kultuurikeskuses