/nginx/o/2013/12/20/2708568t1hd872.jpg)
Loomaaed on mures, et vette visatud mündid tekitavad loomadele tervisehädasid. Loomaaia krokodill Vanamees sai basseini visatud müntide tõttu sellise toksikoosi, et ei söönud poolteist aastat. Aleksei Turovski selgitab, kuidas mündid loomade tervist kahjustavad.
Iidsetest aegadest saati on olnud inimestel komme ohverdada vetevaimudele väike mündike. Inimesed olid veendunud, et igas veekogus on kurjad vaimud ja selge on see, et inimene, kes on pikemat aega vees, ellu ei jää. Aastatuhandeid oli see omal kohal, ent tänaseks on pigem turistide tava, et visatakse basseinidesse või purskkaevudesse münt. Selle vastu ei saa midagi olla, visaku sinna kasvõi viiesaja eurone, ent kui veekogus keegi elab, siis eriti väikestes piiratud veekogudes, on see täiesti lubamatu.
Mündid on tehtud metallide sulamist ja sealt hakkab mikrokogustes vette sadestuma tsingi, nikli ja vase ühendeid, mille erinevad kombinatsioonid aitavad tõhusalt kaasa sini- ja rohevetikate arengule.
Vesi hakkab väga kiiresti õitsema, eriti kui selleks on sobivad tingimused, näiteks troopikamajas olevas krokodilli basseinis. Troopikamaja puhul vuhavad vetikad tohutu kiirusega, sest seal on väga kõrge temperatuur ja piisav valgus. Temperatuurile ja valgusele aitavad kaasa metallide mikrokontsentratsioonid, mis võimendavad protsessi tohutult.
Nüüd öösel, kui troopikamajas on pimedus, hingavad vetikad kiiresti kogu hapniku ära ja hakkavad surema. Massiliselt surres ja lagunedes tekib aga massiivne toksikoos ning selle tulemusel on terve bassein mürgitatud.
Krokodill Vanamees ei saanud meil süüa poolteist aastat järjest, tekkis stomatiit. See oli toksikoos, nende vetikate lagunemise tõttu.
Täiskasvanud krokodill suudab õnneks pikalt ilma söömata elada, eriti kui ta kaitseb pesa ja hiljem lapsi. Krokodillid saavad üldiselt hakkama, aga meie Vanamees kõhnenes, mis muutis meid murelikuks. Nimelt krokodilli saba alus peab olema kumer, kuid temal läks see sirgeks.
Me olime väga mures ja ravisime teda. Kujutage ette, viie meetrine krokodill, tema ravimine on pigem sõjalisinseneerlik kui meditsiiniline tegevus. Õnneks sai ta terveks, aga ikka visatakse münte ja see tekitab probleeme. Krokodill münte ei neela, aga talle piisab täiesti toksikoosist, mis basseinis on tekkinud.
Veel hullem on lugu hüljeste puhul. Meil oli loomaaias väga tore hallhüljes Ambra, kellel oli nõrk silmanägemine. Ta väga hästi ei näinud, kuid midagi siiski märkas. Ilmselt meie õnnetu Ambra, oma võrdlemisi kehva nägemisega, arvas, et sätendavad asjad, mis vette visatakse, on kilud. Ta neelas neid alla ja kui ta piinarikkasse surma suri, siis lahkamisel leidsime temast 130 grammi münte. Need mündid olid talle tekitanud umbes 10 000 väikest maohaavandit. See oli kohutav vaatepilt.