/nginx/o/2015/05/21/4090995t1h2948.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) alustas täna Euroopa rände tegevuskava arutelu Eesti seisukoha kujundamiseks. Ehkki arutelul sai nii mõnigi asi selgemaks räägitud, puudub täna veel täpne tegevuskava, kuidas Eestit suurel hulgas pagulaste vastuvõtmiseks ette valmistada.
Arutelust võtsid osa ELAKi liikmed, ministeeriumide esindajad, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhid ning riigikogu õiguskomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja väliskomisjoni liikmed.
«Meeleolud on üldiselt sellised äraootavalt murelikud,» ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, reformierakondlane Kalle Palling pärast arutelu lõppu. Ta lisas, et Vahemerel toimuv on väga tõsine probleem, mistõttu tuleb Euroopa Liidul tervikuna nende küsimustega tegeleda.
EKRE valmis meeleavaldusteks
«Kindlasti me ei saaks rääkida sellest, et me ei peaks rohkem [pagulasi vastu] võtma ja sellisel hulgal, sest Eesti on olnud siin väga tagasihoidlik seni vastuvõtmise küsimuses,» märkis Palling, juhtides tähelepanu, et seetõttu on ka esialgse kava järgi meie kvoodinumber väiksem kui näiteks põhjanaabril Soomel.
Komisjoni aseesimehe Jaak Madisoni (EKRE) arvamus põgenikeküsimuses erineb kolleegist aga täielikult. Ta ütles juba aprilli lõpus, et «me ei pea kandma kahjusid selle tõttu, et mõni Lõuna-Euroopa riik ei suuda enda piiri valvata» ning tänane arutelu teda meelt muutma ei pannud.
«Eks aeg annab arutust,» ütles Madison vastuseks küsimusele, kas EKRE kavatseb kvoodiplaani vastu võidelda, juhul, kui see tõepoolest vastu võetakse. «Kui asi läheb praeguse stsenaariumi kohaselt, siis kindlasti tuleb EKRE initsiatiivil ka demonstratsioone ja meeleavaldusi.»
Sotsiaalkaitseministrit tänasel arutelul asendanud Triin Raag, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna kohalike omavalitsuste teenuste ja toetuste juht, selgitas, et Eesti võimekuse hindamine pagulaste vastuvõtmise osas vajab analüüsi, mis täna ka valmimisel on.
Kava heakskiitmise tõenäosus 50-50
Arutelul ettekande teinud siseminister Hanno Pevkur nentis, et lisaks küsimustele, kuidas valmistada ette sotsiaalsüsteem, tuleb ka Eesti inimeste seases rohkem teavitustööd teha. «Meil on olnud ainult nii-öelda üks teadmine, et tuleb mingi kvoot ja me peame sellega edasi tegelema. Tõsiasi on ju see, et nädalaga on nüüd üsna palju selgemaks saanud,» sõnas Pevkur.
Kas kohustuslik põgenikekvoot juuni lõpus vähemalt 15 riigi poolehoiu saab ja seeläbi vastu võetakse, ei soovinud Pevkur spekuleerida. «Positsioon on, ma ütleks, fifty-fifty,» märkis minister, «me peame tegelikult liikmesriikide poolt andma Euroopa komisjonile selge signaali, millised on meie - erinevate riikide - positsioonid ja loomulikult me peame ka väga selgelt andma Eesti positsiooni edasi».
13. mail avalikustas Euroopa Komisjon Euroopa rände tegevuskava, mis näeb muu hulgas ette, et 28 ühenduse riiki peavad omavahel ära jagama 20 000 Euroopa Liidust kaitset palunud pagulast, kes tulevad kolmandatest riikidest. Esialgse arvutuse kohaselt peaks Eesti võtma vastu neist pagulastest 1,63 protsenti ehk 326 inimest. Neile lisanduvad kava järgi veel pagulased, kes paigutatakse ümber Euroopa Liidu siseselt.
Maikuu lõpus esitab komisjon ELi õigusakti eelnõu Euroopa rändepoliitika uuendustega. Liikmesriikide juhid arutavad küsimust juuni lõpus toimuval ülemkogul.