/nginx/o/2010/05/26/374685t1hef8b.jpg)
Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra kinnitas, et tema linnaametitele saadetud kiri tänavusi kulusid kolme protsendi võrra kokku hoida tähendas seda, et aasta lõpus ei tehtaks mittevajalikke väljaminekuid.
Katrin Kendra: üleliigseid kulutusi ei ole vaja teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kendra mainis, et praegu on ettevalmistamisel Tallinna tänavune teine lisaeelarve, mis saab valmis oktoobri viimasel nädalal. Selleks ajaks on ka selgunud linna kolmanda kvartali kulud ja tulud. Ta lisas, et tänavuse eelarve mahtu ilmselt ei muudeta, kuid tõenäoliselt jagatakse raha sisemiselt ringi ehk tõstetakse eelarve ühelt realt teisele.
«Esmalt ootame ikka ära kolme kvartali tulemused ning selle põhjal vaatame üle nii tulude prognoosid kui kulude ja investeeringute plaani täitmise,» selgitas Kendra. «Seejärel saab juba teha otsuseid, kas üldse ja kui palju on vaja sel aastal kulutusi kokku hoida.»
Finantsdirektor tõdes, et osa kohalikke makse, nagu paadimaks, tänavate sulgemise maks ja veel mõned laekuvad plaanitust kehvemini. Samas on aga ka teada, et näiteks Ülemiste liiklussõlme riigihanked on teatud põhjustel veninud. Seega jääb osa kulutusi ja investeeringuid tänavu tegemata ning lükkub edasi. See tähendab, et kui mõni maks alalaekub, siis ei teki kohe linna eelarvesse auku.
Kendra sõnul ei vähendata kindlasti ühissõidukite veomahtusid ning lasteaiad ei jää külma ega lapsed söögita. Alati on võimalusi mujalt kokku hoida. Kui paadimaksust loodeti tänavu 10 miljonit teenida ja praeguseks on laekunud umbes 70 000 krooni, siis see on rohkem kui seitsme miljardi krooni suuruse eelarve juures pisiasi. Linna suurim sissetulekuallikas on tulumaks ning see on tänavu laekunud plaanipäraselt.
Kendra märkis, et linna haridusamet pingutas veidi üle, kui saatis tema kirja peale juba lasteasutustele välja konkreetsed vajalikud kokkuhoiunumbrid. Teised ametid olid asja rahulikult võtnud ning midagi sellist ei teinud. Küll helistati ja kirjutati ning küsiti nõu.
«Rääkisime läbi ja hoiatasime ameteid, et ei tasu aasta lõpus kulutada lihtsalt kulutamise pärast,» ütles Kendra. «Eesmärk ei ole täita eelarvet sada protsenti. Eesmärk on täita oma ülesandeid ning teha seda säästlikult.»
Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles, et amet on nii trammi- ja trollibussikoondisele ning autobussikoondisele aasta lõpuni veomahud ette andnud ning praegu ei ole küll kavas neid vähendada. Pigem on sõitjate arv kasvama hakanud, mis eeldab senisest rohkem lõõtsbusside liinile saatmist.
«Ma saan aru, et teatud hetkel menetletakse linna lisaeelarvet, ju siis otsustatakse, kas kuskilt pitsitab ning sellest lähtuvalt ka toimitakse,» märkis Harjo.