/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2015/05/19/4084653t1hf56b.png)
Eesti esimese tudengisatelliidi ESTCube-1 edukas missioon sai lõpliku punkti eile, kui pisut üle kahe aasta tagasi kosmosesse lennutatud satelliit lakkas töötamast.
ESTCube-1 lakkas töötamast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaatasime täna (eile - toim) hommikul sideseansi ajal üle satelliidi energiatootlikkuse hetkeseisu ja siis oli selge, et täna on see päev, kui satelliit lakkab töötamast,» ütles programmi algataja ja juhendaja, Tartu Ülikooli dotsent ja Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mart Noorma. «Ootasime seda juba veebruarikuust.»
Nimelt kolm kuud tagasi, 17. veebruaril saadeti aasta ja üheksa kuud Maa orbiidil tiirelnud satelliit Estcube-1 ametlikult «pensionile».
«Veebruaris sai teadusmissioon täidetud, nüüd on aga see moment, kus päikesepaneelid reaalselt ei suuda enam akusid laadida ja satelliit ei ole enam funktsionaalne,» selgitas Noorma.
Nüüd on see lihtsalt mälestusmärk Eesti tudengite edukale missioonile
Satelliit hakkab tasapisi allapoole langema, kuni see umbes 20 aasta pärast atmosfääris ära põleb. «Nüüd on see lihtsalt mälestusmärk Eesti tudengite edukale missioonile,» märkis ESTCube-1 eestvedaja.
Viimastele aastatele tagasi vaadates tõdes Noorma, et programm oli väga edukas ning täitis oma eesmärgid. «Kogu see aeg oli väga tegus,» märkis ta. «Kõigepealt viis aastat arendasime välja uudseid tehnoloogilisi lahendusi, ehitasime valmis satelliidi, ja nüüd kaks aastat oleme saanud neid lahendusi kosmoses katsetada ning jälgida, kuidas need töötavad.»
/nginx/o/2013/05/07/1735028t1h87b8.jpg)
Eesti üliõpilastel oli harukordne võimalus teha eksperimente päris meie oma kosmoselaboris ning seda võimalust agaralt ka kasutati. Aasta lõpus tuleb kaitsmisele esimene puhtalt ESTCube-1 baasil tehtav doktoritöö ning vähemalt kolm on veel tulemas. Lisaks on kaitstud või tänavu kaitsmisel kokku ligi viiskümmend bakalaureuse- ja magistritööd.
Eestis tegutseb juba viis startup’i, mis on Eesti tudengisatelliidi projekti kogemusega noorte poolt loodud ning mitmed ettevõtted on saanud omale kõrgel tasemel spetsialiste. Startupidest seni edukaim on juba mitmeid äriideede konkursse võitnud Cubehub, mis loodab oluliselt lihtsustada nanosatelliitidega sidepidamist tulevikus.
«Kokkuvõttes võib väga rahule jääda,» rõõmustas Noorma, kes poleks alguses osanud arvata, et programm niivõrd edukaks osutub. «Satelliit on toonud Eestile ka palju au ja kuulsust, kuna see on kindlasti üks edukamaid nanosatelliitide missioone läbi ajaloo. Kui oleks veel õnnestunud ka elektrilise päikesepurje juhe välja kerida, siis oleks kõik olnud enam kui täiuslik. Nüüd jääb see saavutus järgmisi missioone ootama.»
Esialgse plaani kohaselt pidi satelliit ESTCube-1 kosmoses töötama kaks aastat, kuid läks isegi paremini. «Satelliit pidas kenasti vastu kaks aastat ja kingituseks veel kaks nädalat peale,» ütles Noorma. «Ainus süsteem, mis praeguse seisuga otsad annab, on päikesepaneelid, kuid ülejäänud elektroonika töötab siiani laitmatult. Nii et au ja kuulsus meie tublidele tudengitele,» lisas ta.
/nginx/o/2013/05/21/1770010t1h4848.jpg)
Järgmiseks suuremaks kosmosetehnoloogiliseks projektiks on Noorma sõnul osalus Euroopa Kosmoseagentuuri ESEO satelliidi ehitamisel, mis peaks kosmosesse lendama juba 2016. aastal.
Tartu observatooriumi teadlaste juhendamisel ehitavad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tudengid ESEO missiooni jaoks kaamerasüsteemi, mis põhineb otseselt ESTCube-1 kogemusel.
Viimased kaks aastat on tudengitest teadlased tööd teinud ka selle nimel, et edukale ESTCube-1 missioonile järgneks ESTCube-2.
MEENUTUSEKS
/nginx/o/2015/05/19/4084697t1h57d4.jpg)