/nginx/o/2009/10/24/255705t1h2018.jpg)
Riigikogu riigikaitse komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Saksamaa roteeriva jalaväekompanii Eestisse tulek tervitatav ning see annab kaitseväele võimaluse harjutada kokku veelgi rahvusvahelisemas koosseisus.
Mihkelson: Saksamaa valmisolek saata Eestisse jalaväekompanii on tervitatav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukrainas visiidil olev riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Postimehele, et Eesti huvides on liitlaste kohaloleku suurendamine, mistõttu on Saksamaa valmisolek saata Eestisse roteeriv jalaväekompanii igati oodatud.
Mihkelson lisas, et Saksamaa panus on seda märgilisem, et see laiendab ka NATO Euroopa liitlaste kohalolekut alliansile strateegiliselt olulises regioonis nagu seda on Balti riigid ja Poola.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang ütles Postimehele, et praegu ei ole veel täpselt paika pandud kindlaid ajaraame või ka täpsemat võimalikku üksusust. Sellised detailid sõltuvad suuresti kaitseväe väljaõppe- ja õppuste plaanidest ning taristu võimalustest. Liitlastega arutletakse kõik nüansid läbi ning tegutsetakse siis vastavalt kokkulepitule.
Bundestagi riigikaitsekomisjoni juht Hans-Peter Bartels andis eile teada, et seoses muutunud julgeolekuolukorraga on Saksamaa valmis panustama Ida-Euroopa julgeoleku tagamisse reaalsete üksustega. Eestisse on Saksamaa valmis alates 2016. aastast saatma ühe oma maaväe kompanii. Saksamaa on teine NATO riik, kes toob Ida-Euroopa riikidesse lisajulgestust maaväe üksuse kujul.
Keskmise jalaväekompanii suuruseks on sõltuvalt allüksuste suurusest ja arvust tavaliselt 150 kaitseväelast.
Liitlaste rotatsioonidest paiknevad Eestis praegu Suurbritannia õhuväelased, kes turvavad Ämari lennubaasist Balti riikide õhuruumi ja Ameerika kaitseväelased, kes paiknevad Tapa linnakus.