Juhtkiri: hea meer ja kurjad ametnikud

Foto: Urmas Nemvalts

Lasteasutuste juhtide ja hoolekogude üleeilne õhtu ja eilne hommik oli täidetud jõuetu raevu ja ängiga: kust ometi peaks aasta viimases kvartalis olema võimalik kokku hoida kolm protsenti aasta eelarvest? Mõnele lasteaiale tähendas see 100 000, mõnele lausa 250 000 krooni.

Kuid kõik läks hästi – eile lõunal teatas Raepress linnapea Edgar Savisaare otsusest tühistada finantsjuhi korraldus eelarvekärbete kohta. Põhjus olnud lihtne arusaamatus, ametnikud olnud liiga agarad.

Trükimusta kannatavast sõnavarast jääb väheks, et iseloomustada Tallinna linnavalitsuse käitumist. Sestap piirdugem lihtsa, kuid täpse eestikeelse sõnaga: nõme. Ja soovist ennetada linnavalitsuse tänast võimalikku pressiteadet, mis süüdistab kõiges riiki, tuletame lugejale meelde, et see, milliseid ridu omavalitsused kärbivad ja milliseid mitte, on ikkagi omavalitsuse enda, mitte riigi otsustada.

Kas tõesti tuleks uskuda, et linnavalitsuse finantsjuht oleks saanud ametitele sellise korralduse anda ilma poliitilise kokkuleppeta? Kas tõesti suutis näiteks haridusamet vaid mõne tunniga koostada tabeli, kus täpselt kirjas, kui suures ulatuses iga lasteasutus oma tänavust eelarvet kärpima peab? Asjaolud näitavad, et see kärpenõue oli ette teada.

Ning kui Savisaar paanika puhkedes teatab, et see oli vaid arusaamatus, siis on see puhas silmakirjatsemine. See polnud mingi arusaamatus. Võib vaid imeks panna, miks linnavalitsuse avalikud suhted, millele kulub aastas 24 miljonit krooni, säärasele nõudmisele järgnevat pahameelt ette näha ei osanud. Ning poliitilise liidri katse näidata end suuremeelsena ja ametnikke halvana on tuttav tsaariaegse võttena.

Mäletatavasti käis ka möödunud aastal lasteasutuste, eelkõige lasteaedade ümber korralik rahastamisjant. Selle tagajärjel on lasteaedade kogueelarve tänavu 40 miljoni krooni võrra väiksem. Toonase abilinnapea Kaia Jäppineni väljaütlemised, et kulusid hoiti kokku tänu efektiivsuse suurendamisele, on tõest sama kaugel kui Tallinna finantsjuhi kärpekorraldus arusaamatusest. Tallinna lasteaiad on kogu aasta näinud kurja vaeva, et ots otsaga kokku tulla, kuid ometi pidas nüüdsegi «arusaamatuse» käigus haridusamet põhjendatuks just neilt kõige suurem summa – 20 miljonit – maha lõigata.

Poliitikas määrab otsuste sisu valija antud mandaat. Tallinlased on valinud endale linnavalitsuse, kellel näib lasteaedade suhtes olevat lausa isiklik viha. Ehk aitab juba lasteaedades paanika tekitamisest. Ka praegused mudilased on ükskord valijad.